5/18/2011

Rajatav Peeteli lastekodu jäämas linna toetuseta

Sotsiaal- ja tervishoiuamet leiab, et kogudus lahutab lapsed asjatult vanematest.

Linn peab Peeteli koguduse kavandatavat 32 lastekodukohta ülearuseks, sest Tallinna lastekodus jääb kohti niigi üle.

“Lastekodukohti juurde meil kindlasti vaja pole ja ka varjupaigas on ruumi küllalt,” ütles hoolekandeosakonna peaspetsialist Reet Rääk.

Tema sõnul teevad Peeteli inimesed laste hulgas tõhusat lobitööd, mille tulemusena lapsed riskiperest lahutatakse. “Algul tehakse perele ettepanek, et laps võiks hakata käima päevakeskuses, seejärel, et ta võiks sinna ööseks jääda,” kirjeldas ta. “Mingis ulatuses toimub nii-öelda lastekodulaste tekitamine.”

Koguduse juhatuse esimees Mati Sinisaar ütles, et Peeteli toetab pidevalt ka mitutkümmet peret, andes neile riide- ja toiduabi ning korraldades laagreid. “Võtame siia elama ainult need lapsed, kellel koolitee katkenud ja kodus võimatu elada,” lisas ta.

Näiteks väike Timo viib kodutule emale tihti toidupakke. Vanematel on võimalus end päevakeskuses pesemas käia. “Kas linnal on lastekodukohti vaja, seda mina ei tea, aga lastel on vaja meid,” märkis Sinisaar.

Tingimuseks koolitee jätkamine

Linna tänavusest eelarvest peaks lastekodu rajamiseks minema seitse miljonit krooni, ent kuna ehitusluba veel pole, ei ole ka raha käes. Sinisaare sõnul pole võimatu, et ametnikud pidurdavad summa ülekandmist, dokumentidest pisivigu otsides.

Peeteli lastekodu ja varjupaiga tingimuseks on see, et laps koolis käiks. “Lastekodu on mõeldud lihtsalt lapsele, kellel kodu ei ole,” lausus Reet Rääk. “Kui Peeteli võtab lapsed sealt, kus pere toimib, pole muidugi kooliprobleemi.”

Mati Sinisaare sõnul jäävad lapsed koolist kõrvale lihtsal põhjusel: neil on kõhud tühjad, riided katki ja nad haisevad mustusest. Kui need probleemid kõrvaldada, ei karda lapsed kaasõpilaste pilkeid.

Reet Rääk märkis, et kena suhtlemise ja kingitustega on riskiperesid võimalik veenda. “Lapse võtab perekonnast ära omavalitsus, mitte mõni mittetulundusühing. Selle taga on lastekaitsetöötaja põhjalik töö,” toonitas ta seadusele viidates. “Peeteli on nagu riik riigis, ehkki võiks tegeleda perede aitamisega.”

Tema sõnul sai amet rajatud lastekodust teada alles ajalehe vahendusel, kuigi kohustus kohalikku omavalitsust informeerida lasus Peeteli kogudusel. “Juba oli aetud dokumente, lapsed elasid seal, meid seati fakti ette.”

Üks Peeteli lastekodu rajajaid Inge Ojala lahkus mullu senisest majast, kaasas 14 last, kelle suhtes ta praegu eestkosteõigust taotleb. “Kujutage ette, kui mõnel lastekodukasvatajal tekib samasugune soov,” ütles Rääk.

Ta lisas, et kahtlusi tekitab ka Peeteli religioosne suundumus, alust on arvata, et lapsi ristitakse kohustuslikult. Lastekodus elav teismeline Katja kinnitas samas, et keegi ei sunni teda kirikus käima ning enne sööki lauldav “Issand, leiba õnnista” talle täitsa meeldib.

Rääk möönis, et välismaised annetajad teevad lastele meeleldi kingitusi. Peeteli pressib tema väitel raha välja, kujutades Eesti lapsi vaesuses ja mustuses elavatena. Mati Sinisaare sõnul aitavad annetajad omal algatusel, palvekirjadele asutused tavaliselt ei vastagi.

Kohustuslikult usku ei pöörata

••Lapsed on Peetelisse tulnud, kes majavaremetest, kes soojatrasside juurest. Mõni pole veel 13-aastasena üle kooliläve astunudki. Mati Sinisaar rõhutas, et palvused ja piiblilugemine pole Peetelis kohustuslikud, soovijad võivad minna pühapäevakooli.

••“Noored, kes on tarvitanud narkootikume, on tänu usule loobunud,” tõdes Sinisaar. “Kas on parem, kui nad on narkomaanid, mitte usklikud?”

••Kaks kuud Peetelis elanud Julia ütles, et lastekodus on elu lihtsam, sest pole vägivaldset ema ja kasuisa. “Isa on narkomaan, ema peksab, jooksin ära,” jutustas tüdruk, kelle üks tädi oli kirikusse juhatanud. “Kui sa usud jumalasse, siis usud, keegi ei sunni.”

••Julia jääb küll seitsmendat klassi kordama, ent kuna veerandi lõpus hinded paranesid, usub ta positiivset tulevikku.

Tänavalt tulnud lapsed on toonud kaasa ka sõpru. Äsja kolmanda klassi lõpetanud Timo tõi Peetelisse oma sõbra Denissi. Viimasel ajal on Peetelisse lapsi suunanud ka kooliõpetajad. H.E.

Allikas: Eesti Päevaleht 07 juuni 2005


5/11/2011

Emotsionaalne halduskogu koosolek

Jaak Juske Blogist

Teisipäeva õhtul kogunenud Põhja-Tallinna halduskogu päevakorras oli mitu vaidlusi tekitavat punkti.

.....

Enim võttis aega Pelgulinnas asuva Preesi 5/7 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu arutelu. Tegemist on vana vaidlusega, mis puudutab Peeteli noorekodu laiendust. Pelgulinna majaomanike selts vaidlustas omal ajal juba kehtestatud planeeringu kohtus ja sai riigikohtust lõpuks ka õiguse. Nüüd on kogudus planeeringut oluliselt muutnud - ühe suure maja asemel rajataks kaks väiksemat viilkatusega maja. Laste arv vähenes poolesajalt 32.

Peeteli koguduse nõukogu esimees kaitses emotsionaalses kõnes noortekodu tööd tänavalastega neile uue võimaluse pakkumisel. Kokku on 14 aasta jooksul aidatud järjele poolsada Põhja-Tallinna tänavalast. Samas toodavad linnaosa mitmed suured ühiselamud tänavalapsi järjest juurde. Teist sellist keskust Tallinna ei ole. Täna elavad noored kirikuhoones. Neil on kohustus käia koolis.

Selgus, et noortekodul ei ole ametlikku tegevusluba, sest seadus ei luba taolise sotsiaalkeskuse tööd keldriruumides. Selleks ongi kogudusel soov ehitada hoovi noortekeskusele eraldi hooned.

Majaomanike seltsi esindaja sõnul ei ole nad ka muudetud planeeringuga rahul ja vaidlustavad selle kehtestamisel kindlasti jälle kohtus. Taolise sotsiaalkeskuse rajamise miljööväärtuslikku asumisse välistavat linna enda õigusaktid. Ka rikuks kiriku hoovi täisehitamine vaated muinsuskaitse-alusele pühakojale. Samas on linna kultuuriväärtuste amet oma kooskõlastuse planeeringule andnud.

Kohalikke elanikke koondava majaomanike seltsi esindaja teatas vastuseks minu küsimusele, et samas piirkonnas Sõle tänava ääres asuv suur ühiselamu ei ole kuritegevuse taset tõstnud, noortekeskuse elanikud on aga aastate jooksul tekitanud naabermajade elanikele väiksemat kahju.

Kui ka seekord ei õnnestu noortekodu laienduseks luba saada, jätkab kogudus tööd noortega senistes ruumides.

Koguduse esindaja kinnitas, et noortekodu tööd ja laiendusprojekti toetab ka linna sotsiaal- ja tervishoiuamet, halduskogu liikmel Jaan Sotteril olid aga vastupidised andmed. Nii võttis halduskogu täna aja maha, et saada järgmiseks korraks ameti kirjalik seisukoht.

Allikas: Jaak Juske

Raadiosaade Üpruse ja Sinisaarega

http://www.raadio7.ee/saade.asp?ID=8759&saade=saade

18.aprill 2011

Artikkel aastast 2005

Peeteli kogudus ehitab uue kodu 40 tänavalapsele



Rahaabi uue kodu rajamiseks tuleb riigilt, Tallinnalt ja välispartneritelt.

Peeteli kogudus alustab kevadel uue laste- ja noortekodu ehitamist, kus peale riskilaste saavad peavarju üürivõla tõttu tänavale heidetud pered.
Noortekodu kasvandikele tulevad Peeteli kiriku taha kerkivasse kolmekorruselisse hoonesse muu hulgas ka õppetöökojad, kus saab harjutada puu- ja metallitööd ning õmblemist. Balti Laevaremonditehas on valmis noori koolitama.

Riik on oma lisaeelarvest kodu rajamiseks andnud viis ja Tallinn seitse miljonit krooni. Välispartneritelt tuleb juurde 14 miljonit krooni. “Meie näeme seda asutust kui rehabilitatsioonikeskust laste kriisist väljatoomiseks,” ütles Peeteli koguduse juhatuse esimees Mati Sinisaar.

Õpivad iseseisvaks eluks

Praegu käivad vaidlused Tallinnaga, kas asutus võib edaspidi pakkuda lastekoduteenust või lühiajalisemat turvakodu ja päevakeskuse teenust.

Lastekodu juhataja Liia Vain ei lase end vaidlusest siiski häirida ja kinnitas, et tulevane lastekodu võib lapsi vastu võtta ka mujalt Eestist. “Keskkonnavahetus ongi lapsele hea, sest kui Koplist tulla, jäävad sõbrad siia lähedale alles,” märkis ta.

Üks Tartust pärit laps on turvakodus juba peavarju leidnud. Kui linn lastekodu tegevust rahastada ei soovi, loodab kogudus pikaajaliste välismaiste partnerite peale.

Praegu lastekodus keldrikorrusel elavad 15 last kolivad samuti uude hoonesse, kus hakatakse elama kahekaupa toas. Peale selle saavad ajutist peavarju kolm lastega peret, kes kodu on kaotanud.

Uues lastekodus on spordisaal jõumasinate ja poksikotiga, raamatukogu, muusikaklass, mänguruum ja eraldi tuba sõprade vastu võtmiseks.

Lastekodu sakslannast töötaja Ulrike Langensheidi sõnul on eesmärk, et laps püsiks seal vähemalt põhikooli lõpuni, seejärel on tal võimalus noortekodus omaette toas iseseisvaks õppida.
Noortekodu toa eest tasub noor ka üüri, tema toas on eraldi elektri- ja veemõõdik. “Teine võimalus on noor koos tugiisikuga omaette elama saata,” lausus Langensheid. “Eesmärk on, et noor võtaks vastutuse enda ja oma elu eest.”

Tugiisikuteks on tulevikus sotsiaaltöötudengid, kes noorte abistamise eest saavad tasuta elamise. Tugiisiku üheks ülesandeks on õpetada iseseisvunud noori rahaga toime tulema.

Sakslanna vahendusel käivad Peetelis tööl Saksa vabatahtlikud noored, kelle abiga on kavas ka Saaremaale laste suvekodu ehitada. Ka seal tulevad uude hoonesse eraldi toad.

Peeteli lapsed praegu

Tingimuseks koolis käimine

Kord nädalas emade õhtu

•• Praegu elab Peeteli laste- ja turvakodus 15 vanemliku hoolitsuseta last.

•• “Üldiselt satub laps meile siis, kui emal on tekkinud uus elukaaslane, kellega juuakse või narkootikume tarbitakse,” ütles lastekodu juhataja Liia Vain.

•• Peetelis viibimise tingimuseks on see, et laps koolikohustust täidaks. Majas käib pärastlõunal õpetaja, kes aitab lastel koduseid ülesandeid lahendada.

•• Kord nädalas korraldatakse emade õhtuid, kuhu emadel tuleb ilmuda kaine ja puhtana. Siis näitavad lapsed, mida nad õppinud on. Emadel on Peetelis võimalik ka pesu pesemas käia.

•• Koolivaheaegadel on Peeteli lapsed laagris Eestis või välismaal. Kõik venekeelsed lapsed on selgeks õppinud eesti keele.

•• 28 last on Peetelist lahkunud kasuperre, neli riiklikku lastekodusse ja kümme oma koju tagasi. Samuti tegutseb Peeteli koguduse juures päevakeskus, kus tänavalapsed kõhu täis ja puhtad riided selga saavad.

Allikas: http://www.epl.ee/artikkel/283425

KOMMENTAAR artiklikle:


Kui palju on Peeteli koguduses liikmeid? Kas need Koplist korjatud vene poisid ja plikad, ja Sõle tänava ühikast välja aetud narkarid ja vargad, kes päevade kaupa istuvad kiriku ümber, ongi kogudus?
Kui küsida, miks need lapsed pole päeval koolis vaid hulguvad ringi ja käivad ümberkaudsetes majades vargil, siis vastavad kasvatajad, et lapsed vajavad aega integreerumiseks! Nad ei pidavat koolis end hästi tundma! Ja nii nad integreeruvad juba mitu aastat. Preesi, Vaniku, Aarde, Härjapea, Roo tänaval pole enam ühtki maja, mille keldrites nad poleks vargil käinud. Eramute hoovidesse on kodu kaitseks võetud suured koerad, keda "integreerujad" peksavad suurte toigastega. Ühele koerale, keda nad ise õrritasid, virutasid rulalauaga pähe. Seda nimetab riigikogusse trüginud endisest vangist jumalasulane Üprus integreerumiseks. Naabermajade inimesed võivad rääkida imelugusid sellest, milline äri hakkab käima, kui Rootsist või Norrast järjekordne veok second hand tavaariga tuleb. Neid suurte ruuduliste kottidega vene ärikaid annab siis ikka kokku lugeda! Hoidsin mitu aastat oma autot kiriku hoovis paiknevas parklas. Kirik nimelt rendib oma hoovi parklale! Ei jõudnud ära imestada seda süstalde hulka, mis aeda ümbritseva heki all laius.
Ei räägi üldse sellest tatiplärakate laviinist, mis kiriku trepi eest ilutseb ja tänitamisest, mille osaliseks möödakäijad saavad. Alaealised käivad ümber kiriku ja suitsetavad, joovad õlut. Tänu sellisele kontingendile on sealt kirikust eemale hakanud hoidma ka need ümberkaudsed inimesed, kes rõõmustasid, kui kirik jälle avati. Kogudust pole ju ollagi!
Omaette küsimus on muidugi see, et lapsed saavad süüa ja soojas magada. Neile on ehitatud kiriku keldrisse kenad toad. Aga hull on see, et neis kenades ruumides kasvatatakse jumalasõna abil pätte, kes on harjunud kõike võtma, aga mitte ise tööd tegema ja õppima! Kogu seda lugu ümbritsev ilus müüt on kõige ehtsam sõnamull.Osavalt on osatud tekitada ilusa pealkirja all meediakära! Tegelikkus aga on hoopis kurvem ja ääretult inetu!
Ümberkaudsed inimesed on mitu protestikirja saatnud linn-ja linnaosavalitsustesse, kirikute nõukogule. keegi pole suvatsenud isegi vastata! Aga inimesed, kes on sealkandis oma väikestes majades elanud, on meeleheitel. See kant tuleb nüüd ümbernimetada pätiparklaks!

KES POLE SIIANI ASJALE PIHTA SAANUD VEEL KORD.
Peeteli kiriku ümbruskonna elanikud pole vastu laste turvakodu ehitamisele.Aga asi on nimelt kohas.
1.Kuna 99%lastest on venekeelt kõnelevad ja koplis elavad,siis palun ehitage see maja Kopplisse.Abi vajavate kõrvale.Seal on palju vabu maju ja vaba maad kuhu ehitada kolmekordne maja.Aga mitte pisikese platsi peale Peeteli kiriku hoovi.Eramajade kõrvale.Ja seda maksumaksja st.Pelgulinna rahva tahte vastaselt.
2.Aga Hr.Üprusel paluks Peeteli kirik taastada nagu see algselt ehitati.Eesti rahva annetustest.See vajab tõsist remontti.Kui Te väidate end Jumala sulane olevat,tuleks endale aru anda,kumb on tähtsam!!!
Kas taastada Kirik ja Kogudus või tegeleda Haridus-ja Sotsiaalministeeriumi tegematta jäänud tööga.
Allikas http://www.epl.ee/artikkel/283425&kommentaarid=0

Ekspertarvamus - Eesti Muinsuskaitse Selts

Tutvunud Preesi 5/7 krundile koostanud detailplaneeringu (Artes Tarrae) ja sellele eelnenud muinsuskaitseliste eritingimustega (Niina Mäger) on Eesti Muinsuskaitse Selts järgnevatel seisukohtadel:
1. Kultuurumälestise kaitsetsoonis (ajaloo- ja arhitektuurimälestis nr 1195), pealegi Pelgulinna miljööväärtuslikul alal peaksid kehtima eelkõige muinsuskaitsenõuded. Mitte kuidagi ei saa nõustuda muinsuskaitselistes eritingimustes toodud väitega, et kuna Peeteli krunt on Pelgulinna mastaabis liiga suur, ei tuleks lähtuda muinsuskaitse ega Pelgulinna ehitusmääruse nõuetest, vaid rakendada mingeid muid, vaid detailplaneeringu tellijale sobivaid nõudeid. Taoliste ühiskondlikke kokkulepete tulemusena saavutatud nõuete ja määruste eiramist lubavad muinsuskaitselised eritingimused loovad äärmiselt halva pretsedendi mitte ainult Pelgulinna vaid kõigimiljööväärtuslike piirkondade jaoks ja muudavad igasugused regulatsioonid Tallinna linnas mõttetuks.

2. Nõukogude ajal Sõle tänavale 4-5 korruselise uusehituse rajamisega tehtud viga kaugvaate varjamisel ei tohiks mitte kuidagi veelgi võimendada, mida kahe võrdlemisi kõrge ja Pelgulinna mijööväärtuslikku piirkonda sobimatu uushoone rajamine olemasoleva paneelmaja ja kiriku vahele vaieldamatult endast kujutab.

3. Sisuliselt lubatakse deitailplaneeringuga rajada kirikust vaid 13,1 m kaugusel asetsev kolme maapealse korrusega ja ühe maaaluse korrusega kaks omavahel massiivse galeriiga ühendatud uushoonet (võrdle Kaubamaja ja Viru Keskuse pretsedent), mille ulatuvus piki Vaniku tänavat on üle 50 meetri.

4. Muinsuskaitseliselt vähegi aktsepteeritavaks ja Peeteli kiriku kaitsevööndist ning Pelgulinna miljööväärtuslikust alast väljajäävaks lahenduseks oleks kahe asemel vaid ühe uue majutushoone võimaldamine Peeteli kirikule kuuluva krundi Sõle tänava poolsesse ossa.

Jaan Tamm
Esimees

Originaaldokument PDF formaadis loetav siit
10.mai 2011

5/03/2011

Põhja-Tallinna Halduskogu protokoll 12.04.2011

Koosoleku protokoll Tallinn 12. aprill 2011 nr 4

Algus kell 17:00 ja lõpp kell 19:00
Koosoleku juhataja: halduskogu esimees Vladimir Velman
Protokollija: Helle RaotmaVõtsid osa halduskogu liikmed: Andrei Birov, Jaak Juske, Kristjan Kaldmäe, Lisette Kampus, Nikolai Kazakov, Aleksandr Kukk, Katja Ljubobratets, Igor Pissarev, Marlen Pruunlep, Rein Saliste, Jaan Sotter, Märt Sults, Svetlana Švedovitš, Vladimir Velman.

Puudusid:Georgi Batarin, Sandra Goudin, Helge Hallika, Andres Herkel, Jekaterina Matusihis, Larissa Novožilova, Alo Ehasoo.

Kutsutud: Mai Šein; Anna Krõlova; Jane Bordõk; Mati Sinisaar; Algis Ventsas; Ain Kalberg, Mart Hiob; Tiina Saidla, Irina Raud.

Koosoleku juhataja tutvustas päevakorra projekti (lisatud).

Häälteenamusega (14 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole) kinnitati järgmine päevakord:
  • Karjamaa Gümnaasiumi (Kopli 92) arengukava 2010-2014 uue redaktsiooni kooskõlastamine
  • Erika tn 8 kinnistu piirdeaia projekti kooskõlastamine
  • Vana-Kalamaja tn 48//Suur-Patarei tn 27 kinnistu detailplaneeringu eskiisprojekti kooskõlastamine
  • Preesi tn 5//7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine
  • Sõle 40 (endine koolimaja) haldaja leidmiseks rendikonkursi tingimuste arutelu

Päevakorra arutelu.4. Preesi tn 5//7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine

Ettekandja Märt Sults: Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Põhja-Tallinnas asuva kinnistu hoonestamata alale hoonestusõiguse seadmine 3-korruselise soklikorrusega sotsiaalkeskuse hoolekandeasutusele. Planeeringuga antakse lahendus juurdepääsule, heakorrale, haljastusele ja tehnovõrkudele.

Mart Hiob: Planeeritav ala asub Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Sõle tn, Härjapea tn, Preesi tn ja Vaniku tn vahelisel maa-alal. Maa-alal asub Tallinna üldplaneeringus miljööväärtusliku elamuala piirkonnas. Planeeringualal olev Preesi tn 5//7 kinnistu on moodustatud vastavalt Tallinna Linnavalitsuse korraldusele nr 4697-k 1999 aastal. Kinnistu sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa. Käesolevas planeeringus jääb maa-ala sihtotstarbeks ühiskondlike ehitiste maa.

See detailplaneering on üks väheseid, mille kehtestamise otsuse on Riigikohus tühistanud. Riigikohus tühistas otsuse viidates puudustele planeeringu menetlemise ning seoses sellega, et naaberkruntide elanikud ei olnud veendunud sellise sotsiaalse funktsiooniga hoone turvalisusest ümbruskonnale. Kui juba uuesti tegemiseks läks, siis viimistlesime ka natuke sisu. Oleme Tartu firma, kes eelnenud planeeringuga seotud ei ole.

Kinnistul on kirik, millel on, lisaks muule, ka sotsiaalne-hoolekande funktsioon. Kiriku juures käivad probleemsed noored, seal nad saavad abi (süüa; õppida, lihtsalt olla), tingimusel, et loobuvad ühiskonda ja neid kahjustavatest tegevustest (alkohol, narkootikumid, varastamine jne). Probleem on selles, et hoone funktsioon on selleks halvasti kohandatav. Seal ei ole ruumi. Et olukorda lahendada, on plaanis suurendada krundi ehitusõigust. Praegu on olukord selline, et Preesi tänaval on kirik, millele on nõukogude ajal, kui seal asus filmivõtete paviljon – tehtud juurdeehitus, mis on plaanis lammutada. Maja taga on tasuline parkla, mille asemele ongi soov teha noortekodu ning ülejäänud plats haljastatakse. Parkimine edaspidi toimuks osaliselt maja all ja osaliselt tee ääres, mis viib krundi taha.

Muudatused seisnevad põhimõtteliselt selles, et on ka muudetud hoonete paigutust, tulles vastu elanike soovile. Kuid kui vaidlustati sotsiaalse funktsiooni vajalikkust, siis võib vaidlustada ka nende hoonete vajalikkust. Et olukorda parandada, oleme teinud muudatusi hoonete mahtudes vastavalt Kultuuriväärtuste Ameti ja Muinsuskaitse Ameti ettepanekutele, kuna ala on miljööväärtuslikul alal ja kirik ise on muinsuskaitse objekt. Planeeringul on muinsuskaitse eritingimused. Piiratud on uute hoonete kõrgust. Hoone tuleb 2 täiskorrusega + katuse- ja soklikorrus. Selliselt on saadud ka Kultuuriväärtuste Ameti ja Muinsuskaitse Ameti kooskõlastused.

Planeeringusse on kaasatud Tartu Ülikooli juriidika teaduskonna dekaan, kes on kriminalistika professor, ta kirjutas ka hinnangu detailplaneeringu funktsioonile. Praegune detailplaneering on sotsiaalset funktsiooni hästi arvestav.

Aasta tagasi sai organiseeritud ümbruskonna elanikele koosolek. Kohal oli ka Pelgulinna Majaomanike Seltsi esindaja, kes varasema planeeringu juriidilise isikuna kohtusse kaebas. Koosolekul püüdsime nii mina, kui ka professor Jaak Vinter, selgitada planeerigu seisukohti ja vajalikkust, kuid kahjuks ettearvatavalt me kokkuleppele ei jõudnud. Ka mõne halduskogu maakomisjoni liikmed olid skeptilised, kas sellise funktsiooniga asutus peab olema sellises kohas. Planeeringut koostades pean põhjendatuks, et lapsi ei saadeta kuhugi ära, vaid nad saavad tavakeskkonnas ümberkasvada. Keskus on tegutsenud 14 aastat, omab teatud kogemusi ja saavutanud ka häid tulemusi.

Hetkel on planeering Põhja-Tallinna halduskogus, et minna siis Linnaplaneerimisse edasi või oleme alguses tagasi.

Rein Saliste: Praegu on teil 8 last, planeerite teenindada 35 last. Kust te need lapsed võtate?

Mati Sinisaar: On olnud korraga ka 32 last, mis näitab, et abivajavaid lapsi on ja me tuleme sellise hulga lastega toime, kuid see on ääretult keeruline. Ühes ruumis me sööme, õpime, magame. Oleks vaja muusikaklassi, arvutiklassi, kunstiklassi, raamatukogu, töökoda, jõusaali jne. Vaja on, et lapsed teeksid midagi kasulikku, mitte ei hulguks tänaval. Tegevuse teostamiseks on oluline ka pearaha, mis ei ole piisav 6-8 lapse puhul.

Jaak Juske: Olen käinud Peeteli kirikus ja tahan tänada selle eest, et vaatamata kitsastele oludele ja minimaalsele riigi toetusele, olete andnud lastele võimaluse. Tõde on ka see, et planeering tekitab palju probleeme ja naabritele hirmu. Kas naabritega mingit kokkulepet ei ole võimalik saavutada?

Pelgulinna Majaomanike Seltsi esindaja: Teha kirikust mahulisem uus hoonestus? See krunt jääb kitsaks. Ka õueala on kiriku ruum, kuhu peaksid pääsema ka teised koguduse liikmed. Õueala peab olema avatud ruum kõigile.

Kiriku lääneservas on vitraaž, mis tõmbab tähelepanu nii sees- kui ka väljasolijatele. Juurdeehitusega see vaade kaob. Muidugi on see planeering parem varem pakutust.

Meil on suhteliselt homogeenne ja konservatiivne elanikkond ning mingit kompromissi ei näe, meil on 12 aastane kogemus, mis näitab, mis toimub selles ringis. Tuletan meelde, et 2007 aastal esitati avaldus, paljude allkirjadega, kus paluti planeering peatada. See palve kehtib ka täna.

Vladimir Velman: Selge on see, et üks osapool on raudselt poolt ja teine osapool raudselt vastu. Asi on problemaatiline. Millal on tarvis otsust?

Jaan Sotter: Miks ei ole materjalide hulgas Sotsiaal- ja Tervishoiuameti seisukohta? Tegin ise hr Keldrimale järelpärimise ja sain Vahur Keldrima allkirjaga kirja, mis on väga negatiivne. Kogu see asi on väga vastuoluline ja kummaline.

Mati Sinisaar: Samas Haridus- ja Kultuuriamet eraldas meile selle planeeringu läbiviimiseks 400 000 krooni, mis tänaseks on kulutatud. Eraisikud on annetanud üle miljon krooni. On olemas ka pr Martinsoni kiri, kus on öeldud, et linn toetab selle keskuse loomist.

Jaak Juske: Kuidas on naabruses asuv ühiselamu mõjutanud sealset elukeskkonda?

Pelgulinna Majaomanike Seltsi esindaja: Ühiselamu olemasolu ei ole otseselt mõjutanud elukeskonda.


Svetlana Švedovits: Ka minu õpilased on seal elanud ja õppinud, sest kodus ei ole see osutunud võimalikuks. Laste suhtes on selline asutus vajalik.


Jaak Juske: Kui palju on olnud neid juhtumeid aasta jooksul, kus Peeteli kiriku noored on tekitanud kahju?


Pelgulinna Majaomanike Seltsi esindaja: Väiksemaid asju on olnud, kuid ei saa öelda, et midagi erilist. Miks ei võiks lapsed minna linna poolt eraldatud pinnale? Ka teil tegevusluba üldse on?


Mati Sinisaar: Rääkides kõigepealt vitraažidest. Neid ei ole olemas. Need hävisid 1944 aasta märtsi pommitamises. Kõik on kinni löödud ja ehitatud filmistuudio garaaž . Võin öelda, et kui saame loa, siis garaaž lammutatakse ja vitraaž taastatakse. Seaduse järgi ei saa me tegevusluba võtta, sest ükski turvakeskus või päevakodu ei tohi asuda keldris. Sellepärast ei saa me oma tegevust seadustada,


Praegu tegutseb Peeteli kiriku sotisaalkeskuses 17 töötajat – õpetajad, kasvatajad, eripedagoog jne. Samas ei ole see meil lastekodu vaid noortekodu, kus laps saab üle elada perekonnas oleva kriisi aja.Kellel kulub selleks siis 2 aastat, kellel 4 aastat.
Lapsed elavad meil vanemate poolt esitatud avalduse alusel ja ka kohaliku omavalitsuse lastekaitse suunab meile lapsi.

Katja Ljubobratets: Kas koosolekul arutati küsimust laste arvu vähendamise osas?

Mati Sinisaar: Eelmises planeeringus oli arvestatud 52 lapsega, nüüd 32. Vähendatud seega 20 lapse võrra. On olemas ka mingi tasuvuse piir. Vähema laste arvuga ei suuda me keskust töös hoida.

Katja Ljubobratets: Kirik on MTÜ ja minu loogika ütleb, et mida vähem inimesi, seda vähem kulusid. Kust tuleb loogika, et 16 lapsega te ei suuda majandada, aga 32 suudate?

Mati Sinisaar: Küsimus on pearahas.

Katja Ljubobratets: Sooviksin planeeringu koostajalt kalkulatsiooni, kuidas oleks töö 16 lapsega või 32 lapsega.

Lisette Kampus: Huvitaks ka edaspidise tegevuse strateegia.

Vladimir Velman: Kolm viimast küsimust.

Jaan Sotter: Tegemist on kiriku hoonega, mis on võetud muinsuskaitse alla. Kogu selle arutelu juures on kirik unustatud. Kuidas saaks kirikut ja vitraaži nautida tavakülastaja kui hoov on hõivatud laste ja õpetajate poolt?

Mati Sinisaar: Kui olete lugenud kiriku ajalugu, siis teate, et kiriku keldrisse on kohe projekteeritud ruumid vanemliku hoolitsuseta jäänud lastele. Töö ruumides ei käivitunud, sest ei olnud raha ja sõda tuli peale.

Jaan Sotter: Ma ei küsinud seda. Kultuurimälestist tuleb hoida ja taastada, see kohustus lasub hoone omanikul. Teie seda teinud ei ole.

Mati Sinisaar: Me räägime eelkõige inimeludest – lastest. Vitraaži ei vaata mitte keegi kui kirik on tühi. Praegu ei käi seal kedagi.

Vladimir Velman: Me võimegi jääda siia vaidlema.

Jaak Juske: Nagu näha on kogudusel kohaliku elanikkonnaga väga raske kokkuleppida. Kas kogudusel on ka plaan B, juhul kui kooskõlastust ei saa?

Mati Sinisaar: Plaan B ei ole. Kui luba ei anta, siis lapsed elavad kirikus vabal tahtel edasi nii nagu praegu.Mina lähen seni edasi kuni loa saame, ma mõistan, et meie ühiskond ei ole selleks valmis, kuid see muutub.

Lisete Kampus: Peaks saama Linnavalitsuselt kinnituse, et see kõik on vajalik.

Vladimir Velman: Teen ettepaneku lugeda see detailplaneeringu läbivaatamine esimeseks lugemiseks ja halduskogul teha Linnavalitsusele pöördumine, alles siis saame otsustada. Kes on selle ettepaneku poolt. Poolt 14 halduskogu liiget.

Otsustati:Lugeda Preesi tn 5//7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu läbivaatamist Halduskogus esimeseks lugemiseks ja enne lõpliku otsuse tegemist pöörduda Tallinna Linnavalituse poole seisukoha saamiseks.

5.Sõle 40 (endine koolimaja) haldaja leidmiseks rendikonkursi tingimuste arutelu

Ettekandja Elbe Kuuspalu: Aktiivne kultuuri-, spordi ja puhkekeskkond asub üldtüüpi endises koolihoones (Sõle 40) mis on ehitatud 1963. aastal. Hoone netopind 5089,2 m2, sellest kasulik pind 4596 m2. Koolihoone juures on ka kinnistu (Sõle 42) kus asub staadion. Alates 01.09.2010 sai koolihoone ilma staadionita oma haldusalasse Põhja-Tallinna Valitsus. Siis alustati ka hinnakirja väljatöötamisega ja korralduse eelnõu kooskõlastamisega. 29.09.2010 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1461-k kinnitati Sõle 40 ruumide kasutamise hinnad, kuid kuna spordiklubid ja mittetulundusühingud alustasid oma tegevust juba augustis, polnud enam võimalik leida ruumidesse rentnikke. Samuti hirmutas rendile võtmisest huvitatuid koolihoone osade ruumide väga halb seis (söökla, garderoobid, üks tiib) ning rendihind millele lisanduks veel ka kommunaalkulud. Koolihoone on oma planeeringult üsna ebapraktiline – palju on kasutamiseks sobimatut pinda, pikad koridorid, eraldiasuvad klassid ning seega tühja ruumi eest tulenev rendi- ja kommunaalkulude hind käib hetkel klubidele üle jõu. Ruumidest olid huvitatud Waldorfi kool ja Põhja-Tallinna sotsiaalkeskus, kuid kuna investeeringud mis olid vajalikud ruumide sobivaks tegemiseks puuduvad, siis mõlemad huvitatud loobusid. Halbade ruumide tõttu loobus keldrikorruse kasutamisest ka Toidupank. Üksikutest huvitatutest oli aru saada, et rentnikke ei ole võimalik leida, otsustati Põhja-Tallinna valitsuses korraldada rendikonkurss. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 29.mai 2003 määrusega nr 34 kinnitatud„Linnavara kasutusse andmise korrale“ korraldas Põhja-Tallinna valitsus avaliku kirjaliku enampakkumise kogu koolihoone peale tähtajaga 5 aastat ja alghinnaga 15 kr/m2. 12.novembri 2010 Põhja-Tallinna vanema korraldusega nr 2-1/369 anti välja avaliku konkursi korraldamiseks tingimused ja 15.11.2010 kuulutati välja avalik konkurss, mis kahjuks ebaõnnestus kuna ühtegi pakkumist ei laekunud. Konkurss tunnitati nurjunuks 10.12.2010.Staadion anti Haridusameti poolt meile üle 06.12.2010, koheselt tekkis vajadus ümber teha kehtiv Tallinna linnavalitsuse korraldus ruumide hindade kohta, kuna Põhja-Tallinna valitsus otsustas käsitleda ühe kogumina nii Sõle 40 koolimaja kui ka Sõle 42 staadionit. Tallinna linnavalitsuse korraldusega 23.02.2011 nr 273-k kinnitati uued ruumide kasutamise hinnad ja sinna oli lisatud ka lisaks aulale ja spordisaalile muud ruumid ja staadion. Eelmise avaliku kirjaliku enampakkumise miinused olid:
  • Koolihoone oli eraldi kõrvalasuvast staadionist, kuid arenguperspektiivis on need kaks kinnistut koos (spordikeskuse projekt)

  • Investeerimisvajadus hoones on nii suur ja esialgu peab rentnik maksma ka palju ruumide eest mida ta kasutada ei saa


Hetkel kaalume erinevate variantide vahel:

  • Kas tervikhoone või ruumid ja kas konkurss või otsustuskorras

  • Kui pikas ajaks leping sõlmida (5-10 aastat)

  • Kas alghinnaga 15 kr/m2 0,96 eurot/m2) eest kuus

  • Kas määrata juurde investeerimiskohustused (sõltub rendi ajast 5-10 aastat)
Jaan Sotter: Kas Peeteli Kiriku sotisaalkeskusele on ruume pakutud? Neil pidid olema sponsorid, äkki saavad kogu kinnistu võtta?

Elbe Kuuspalu: Nad on neid ruume vaatamas käinud. Rent ja kommunaalmaksud lähevad liiga kalliks ja Peeteli Kirik oma sotsiaalse tööga kogu seda hoonet ei täida.

Jaak Juske: Millal selguvad uued konkursi tingimused?

Elbe Kuuspalu: Mais

Vladimir Velman: See on väga komplitseeritud teema, hoone on ehitatud hoopis muul eesmärgil ja nõuaks nüüd suuri ümberehitusi.Mina ei kujuta ette kuidas saada koolimajast hoone rendiruumidega.

Jaak Juske: Kas on olemas ka plaan B?

Elbe Kuuspalu: Plaani B ei ole olemas.

Vladimir Velman: Kui palju Põhja-Tallinna Valitsus praegu maksab?

Elbe Kuuspalu: Kommunaalkulud.

Jaan Sotter: Võiks ju siis kinkida kas Peeteli Kirikule või mõnele muule sotsiaalüksusele.

Elbe Kuuskpalu: Kinkimiseks ei ole meil seaduslikku alust.

Märt Sults: Millise stardiraha andis Haridusamet, andes koolimaja Põhja-Tallinna Valitsusele?

Elbe Kuuspalu: Haridusamet andis hoone, kuid ei andnud isegi mitte seda raha, mis oli neile antud eelarves selle hoone haldamiseks. Me hakkasime kohe ise maksma.

Vladimir Velman: Eks siis ootame ja vaatame, mis saab mais. Täname informatiivse ettekande eest.

Halduskogu esimees: Vladimir Velman
Protokollija: Helle Raotma