Põhja-Tallinna Halduskogu protokoll 12.04.2011

Koosoleku protokoll Tallinn 12. aprill 2011 nr 4

Algus kell 17:00 ja lõpp kell 19:00
Koosoleku juhataja: halduskogu esimees Vladimir Velman
Protokollija: Helle RaotmaVõtsid osa halduskogu liikmed: Andrei Birov, Jaak Juske, Kristjan Kaldmäe, Lisette Kampus, Nikolai Kazakov, Aleksandr Kukk, Katja Ljubobratets, Igor Pissarev, Marlen Pruunlep, Rein Saliste, Jaan Sotter, Märt Sults, Svetlana Švedovitš, Vladimir Velman.

Puudusid:Georgi Batarin, Sandra Goudin, Helge Hallika, Andres Herkel, Jekaterina Matusihis, Larissa Novožilova, Alo Ehasoo.

Kutsutud: Mai Šein; Anna Krõlova; Jane Bordõk; Mati Sinisaar; Algis Ventsas; Ain Kalberg, Mart Hiob; Tiina Saidla, Irina Raud.

Koosoleku juhataja tutvustas päevakorra projekti (lisatud).

Häälteenamusega (14 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole) kinnitati järgmine päevakord:

• Karjamaa Gümnaasiumi (Kopli 92) arengukava 2010-2014 uue redaktsiooni kooskõlastamine
• Erika tn 8 kinnistu piirdeaia projekti kooskõlastamine
• Vana-Kalamaja tn 48//Suur-Patarei tn 27 kinnistu detailplaneeringu eskiisprojekti kooskõlastamine
• Preesi tn 5//7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine
• Sõle 40 (endine koolimaja) haldaja leidmiseks rendikonkursi tingimuste arutelu
  

Päevakorra arutelu.4. Preesi tn 5//7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine

Ettekandja Märt Sults: Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Põhja-Tallinnas asuva kinnistu hoonestamata alale hoonestusõiguse seadmine 3-korruselise soklikorrusega sotsiaalkeskuse hoolekandeasutusele. Planeeringuga antakse lahendus juurdepääsule, heakorrale, haljastusele ja tehnovõrkudele.

Mart Hiob: Planeeritav ala asub Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Sõle tn, Härjapea tn, Preesi tn ja Vaniku tn vahelisel maa-alal. Maa-alal asub Tallinna üldplaneeringus miljööväärtusliku elamuala piirkonnas. Planeeringualal olev Preesi tn 5//7 kinnistu on moodustatud vastavalt Tallinna Linnavalitsuse korraldusele nr 4697-k 1999 aastal. Kinnistu sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa. Käesolevas planeeringus jääb maa-ala sihtotstarbeks ühiskondlike ehitiste maa.

See detailplaneering on üks väheseid, mille kehtestamise otsuse on Riigikohus tühistanud. Riigikohus tühistas otsuse viidates puudustele planeeringu menetlemise ning seoses sellega, et naaberkruntide elanikud ei olnud veendunud sellise sotsiaalse funktsiooniga hoone turvalisusest ümbruskonnale. Kui juba uuesti tegemiseks läks, siis viimistlesime ka natuke sisu. Oleme Tartu firma, kes eelnenud planeeringuga seotud ei ole.

Kinnistul on kirik, millel on, lisaks muule, ka sotsiaalne-hoolekande funktsioon. Kiriku juures käivad probleemsed noored, seal nad saavad abi (süüa; õppida, lihtsalt olla), tingimusel, et loobuvad ühiskonda ja neid kahjustavatest tegevustest (alkohol, narkootikumid, varastamine jne). Probleem on selles, et hoone funktsioon on selleks halvasti kohandatav. Seal ei ole ruumi. Et olukorda lahendada, on plaanis suurendada krundi ehitusõigust. Praegu on olukord selline, et Preesi tänaval on kirik, millele on nõukogude ajal, kui seal asus filmivõtete paviljon – tehtud juurdeehitus, mis on plaanis lammutada. Maja taga on tasuline parkla, mille asemele ongi soov teha noortekodu ning ülejäänud plats haljastatakse. Parkimine edaspidi toimuks osaliselt maja all ja osaliselt tee ääres, mis viib krundi taha.

Muudatused seisnevad põhimõtteliselt selles, et on ka muudetud hoonete paigutust, tulles vastu elanike soovile. Kuid kui vaidlustati sotsiaalse funktsiooni vajalikkust, siis võib vaidlustada ka nende hoonete vajalikkust. Et olukorda parandada, oleme teinud muudatusi hoonete mahtudes vastavalt Kultuuriväärtuste Ameti ja Muinsuskaitse Ameti ettepanekutele, kuna ala on miljööväärtuslikul alal ja kirik ise on muinsuskaitse objekt. Planeeringul on muinsuskaitse eritingimused. Piiratud on uute hoonete kõrgust. Hoone tuleb 2 täiskorrusega + katuse- ja soklikorrus. Selliselt on saadud ka Kultuuriväärtuste Ameti ja Muinsuskaitse Ameti kooskõlastused.

Planeeringusse on kaasatud Tartu Ülikooli juriidika teaduskonna dekaan, kes on kriminalistika professor, ta kirjutas ka hinnangu detailplaneeringu funktsioonile. Praegune detailplaneering on sotsiaalset funktsiooni hästi arvestav.

Aasta tagasi sai organiseeritud ümbruskonna elanikele koosolek. Kohal oli ka Pelgulinna Majaomanike Seltsi esindaja, kes varasema planeeringu juriidilise isikuna kohtusse kaebas. Koosolekul püüdsime nii mina, kui ka professor Jaak Vinter, selgitada planeerigu seisukohti ja vajalikkust, kuid kahjuks ettearvatavalt me kokkuleppele ei jõudnud. Ka mõne halduskogu maakomisjoni liikmed olid skeptilised, kas sellise funktsiooniga asutus peab olema sellises kohas. Planeeringut koostades pean põhjendatuks, et lapsi ei saadeta kuhugi ära, vaid nad saavad tavakeskkonnas ümberkasvada. Keskus on tegutsenud 14 aastat, omab teatud kogemusi ja saavutanud ka häid tulemusi.

Hetkel on planeering Põhja-Tallinna halduskogus, et minna siis Linnaplaneerimisse edasi või oleme alguses tagasi.

Rein Saliste: Praegu on teil 8 last, planeerite teenindada 35 last. Kust te need lapsed võtate?

Mati Sinisaar: On olnud korraga ka 32 last, mis näitab, et abivajavaid lapsi on ja me tuleme sellise hulga lastega toime, kuid see on ääretult keeruline. Ühes ruumis me sööme, õpime, magame. Oleks vaja muusikaklassi, arvutiklassi, kunstiklassi, raamatukogu, töökoda, jõusaali jne. Vaja on, et lapsed teeksid midagi kasulikku, mitte ei hulguks tänaval. Tegevuse teostamiseks on oluline ka pearaha, mis ei ole piisav 6-8 lapse puhul.

Jaak Juske: Olen käinud Peeteli kirikus ja tahan tänada selle eest, et vaatamata kitsastele oludele ja minimaalsele riigi toetusele, olete andnud lastele võimaluse. Tõde on ka see, et planeering tekitab palju probleeme ja naabritele hirmu. Kas naabritega mingit kokkulepet ei ole võimalik saavutada?

Pelgulinna Majaomanike Seltsi esindaja: Teha kirikust mahulisem uus hoonestus? See krunt jääb kitsaks. Ka õueala on kiriku ruum, kuhu peaksid pääsema ka teised koguduse liikmed. Õueala peab olema avatud ruum kõigile.

Kiriku lääneservas on vitraaž, mis tõmbab tähelepanu nii sees- kui ka väljasolijatele. Juurdeehitusega see vaade kaob. Muidugi on see planeering parem varem pakutust.

Meil on suhteliselt homogeenne ja konservatiivne elanikkond ning mingit kompromissi ei näe, meil on 12 aastane kogemus, mis näitab, mis toimub selles ringis. Tuletan meelde, et 2007 aastal esitati avaldus, paljude allkirjadega, kus paluti planeering peatada. See palve kehtib ka täna.

Vladimir Velman: Selge on see, et üks osapool on raudselt poolt ja teine osapool raudselt vastu. Asi on problemaatiline. Millal on tarvis otsust?

Jaan Sotter: Miks ei ole materjalide hulgas Sotsiaal- ja Tervishoiuameti seisukohta? Tegin ise hr Keldrimale järelpärimise ja sain Vahur Keldrima allkirjaga kirja, mis on väga negatiivne. Kogu see asi on väga vastuoluline ja kummaline.

Mati Sinisaar: Samas Haridus- ja Kultuuriamet eraldas meile selle planeeringu läbiviimiseks 400 000 krooni, mis tänaseks on kulutatud. Eraisikud on annetanud üle miljon krooni. On olemas ka pr Martinsoni kiri, kus on öeldud, et linn toetab selle keskuse loomist.

Jaak Juske: Kuidas on naabruses asuv ühiselamu mõjutanud sealset elukeskkonda?

Pelgulinna Majaomanike Seltsi esindaja: Ühiselamu olemasolu ei ole otseselt mõjutanud elukeskonda.

Svetlana Švedovits: Ka minu õpilased on seal elanud ja õppinud, sest kodus ei ole see osutunud võimalikuks. Laste suhtes on selline asutus vajalik.

Jaak Juske: Kui palju on olnud neid juhtumeid aasta jooksul, kus Peeteli kiriku noored on tekitanud kahju?

Pelgulinna Majaomanike Seltsi esindaja: Väiksemaid asju on olnud, kuid ei saa öelda, et midagi erilist. Miks ei võiks lapsed minna linna poolt eraldatud pinnale? Ka teil tegevusluba üldse on?

Mati Sinisaar: Rääkides kõigepealt vitraažidest. Neid ei ole olemas. Need hävisid 1944 aasta märtsi pommitamises. Kõik on kinni löödud ja ehitatud filmistuudio garaaž . Võin öelda, et kui saame loa, siis garaaž lammutatakse ja vitraaž taastatakse. Seaduse järgi ei saa me tegevusluba võtta, sest ükski turvakeskus või päevakodu ei tohi asuda keldris. Sellepärast ei saa me oma tegevust seadustada,

Praegu tegutseb Peeteli kiriku sotisaalkeskuses 17 töötajat – õpetajad, kasvatajad, eripedagoog jne. Samas ei ole see meil lastekodu vaid noortekodu, kus laps saab üle elada perekonnas oleva kriisi aja.Kellel kulub selleks siis 2 aastat, kellel 4 aastat.
Lapsed elavad meil vanemate poolt esitatud avalduse alusel ja ka kohaliku omavalitsuse lastekaitse suunab meile lapsi.

Katja Ljubobratets: Kas koosolekul arutati küsimust laste arvu vähendamise osas?

Mati Sinisaar: Eelmises planeeringus oli arvestatud 52 lapsega, nüüd 32. Vähendatud seega 20 lapse võrra. On olemas ka mingi tasuvuse piir. Vähema laste arvuga ei suuda me keskust töös hoida.

Katja Ljubobratets: Kirik on MTÜ ja minu loogika ütleb, et mida vähem inimesi, seda vähem kulusid. Kust tuleb loogika, et 16 lapsega te ei suuda majandada, aga 32 suudate?

Mati Sinisaar: Küsimus on pearahas.

Katja Ljubobratets: Sooviksin planeeringu koostajalt kalkulatsiooni, kuidas oleks töö 16 lapsega või 32 lapsega.

Lisette Kampus: Huvitaks ka edaspidise tegevuse strateegia.

Vladimir Velman: Kolm viimast küsimust.

Jaan Sotter: Tegemist on kiriku hoonega, mis on võetud muinsuskaitse alla. Kogu selle arutelu juures on kirik unustatud. Kuidas saaks kirikut ja vitraaži nautida tavakülastaja kui hoov on hõivatud laste ja õpetajate poolt?

Mati Sinisaar: Kui olete lugenud kiriku ajalugu, siis teate, et kiriku keldrisse on kohe projekteeritud ruumid vanemliku hoolitsuseta jäänud lastele. Töö ruumides ei käivitunud, sest ei olnud raha ja sõda tuli peale.

Jaan Sotter: Ma ei küsinud seda. Kultuurimälestist tuleb hoida ja taastada, see kohustus lasub hoone omanikul. Teie seda teinud ei ole.

Mati Sinisaar: Me räägime eelkõige inimeludest – lastest. Vitraaži ei vaata mitte keegi kui kirik on tühi. Praegu ei käi seal kedagi.

Vladimir Velman: Me võimegi jääda siia vaidlema.

Jaak Juske: Nagu näha on kogudusel kohaliku elanikkonnaga väga raske kokkuleppida. Kas kogudusel on ka plaan B, juhul kui kooskõlastust ei saa?

Mati Sinisaar: Plaan B ei ole. Kui luba ei anta, siis lapsed elavad kirikus vabal tahtel edasi nii nagu praegu.Mina lähen seni edasi kuni loa saame, ma mõistan, et meie ühiskond ei ole selleks valmis, kuid see muutub.

Lisete Kampus: Peaks saama Linnavalitsuselt kinnituse, et see kõik on vajalik.

Vladimir Velman: Teen ettepaneku lugeda see detailplaneeringu läbivaatamine esimeseks lugemiseks ja halduskogul teha Linnavalitsusele pöördumine, alles siis saame otsustada. Kes on selle ettepaneku poolt. Poolt 14 halduskogu liiget.

Otsustati:Lugeda Preesi tn 5//7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu läbivaatamist Halduskogus esimeseks lugemiseks ja enne lõpliku otsuse tegemist pöörduda Tallinna Linnavalituse poole seisukoha saamiseks.

5.Sõle 40 (endine koolimaja) haldaja leidmiseks rendikonkursi tingimuste arutelu

Ettekandja Elbe Kuuspalu: Aktiivne kultuuri-, spordi ja puhkekeskkond asub üldtüüpi endises koolihoones (Sõle 40) mis on ehitatud 1963. aastal. Hoone netopind 5089,2 m2, sellest kasulik pind 4596 m2. Koolihoone juures on ka kinnistu (Sõle 42) kus asub staadion. Alates 01.09.2010 sai koolihoone ilma staadionita oma haldusalasse Põhja-Tallinna Valitsus. Siis alustati ka hinnakirja väljatöötamisega ja korralduse eelnõu kooskõlastamisega. 29.09.2010 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1461-k kinnitati Sõle 40 ruumide kasutamise hinnad, kuid kuna spordiklubid ja mittetulundusühingud alustasid oma tegevust juba augustis, polnud enam võimalik leida ruumidesse rentnikke. Samuti hirmutas rendile võtmisest huvitatuid koolihoone osade ruumide väga halb seis (söökla, garderoobid, üks tiib) ning rendihind millele lisanduks veel ka kommunaalkulud. Koolihoone on oma planeeringult üsna ebapraktiline – palju on kasutamiseks sobimatut pinda, pikad koridorid, eraldiasuvad klassid ning seega tühja ruumi eest tulenev rendi- ja kommunaalkulude hind käib hetkel klubidele üle jõu. Ruumidest olid huvitatud Waldorfi kool ja Põhja-Tallinna sotsiaalkeskus, kuid kuna investeeringud mis olid vajalikud ruumide sobivaks tegemiseks puuduvad, siis mõlemad huvitatud loobusid. Halbade ruumide tõttu loobus keldrikorruse kasutamisest ka Toidupank. Üksikutest huvitatutest oli aru saada, et rentnikke ei ole võimalik leida, otsustati Põhja-Tallinna valitsuses korraldada rendikonkurss. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 29.mai 2003 määrusega nr 34 kinnitatud„Linnavara kasutusse andmise korrale“ korraldas Põhja-Tallinna valitsus avaliku kirjaliku enampakkumise kogu koolihoone peale tähtajaga 5 aastat ja alghinnaga 15 kr/m2. 12.novembri 2010 Põhja-Tallinna vanema korraldusega nr 2-1/369 anti välja avaliku konkursi korraldamiseks tingimused ja 15.11.2010 kuulutati välja avalik konkurss, mis kahjuks ebaõnnestus kuna ühtegi pakkumist ei laekunud. Konkurss tunnitati nurjunuks 10.12.2010.Staadion anti Haridusameti poolt meile üle 06.12.2010, koheselt tekkis vajadus ümber teha kehtiv Tallinna linnavalitsuse korraldus ruumide hindade kohta, kuna Põhja-Tallinna valitsus otsustas käsitleda ühe kogumina nii Sõle 40 koolimaja kui ka Sõle 42 staadionit. Tallinna linnavalitsuse korraldusega 23.02.2011 nr 273-k kinnitati uued ruumide kasutamise hinnad ja sinna oli lisatud ka lisaks aulale ja spordisaalile muud ruumid ja staadion. Eelmise avaliku kirjaliku enampakkumise miinused olid:

• Koolihoone oli eraldi kõrvalasuvast staadionist, kuid arenguperspektiivis on need kaks kinnistut koos (spordikeskuse projekt)


• Investeerimisvajadus hoones on nii suur ja esialgu peab rentnik maksma ka palju ruumide eest mida ta kasutada ei saa

Hetkel kaalume erinevate variantide vahel:

• Kas tervikhoone või ruumid ja kas konkurss või otsustuskorras


• Kui pikas ajaks leping sõlmida (5-10 aastat)


• Kas alghinnaga 15 kr/m2 0,96 eurot/m2) eest kuus


• Kas määrata juurde investeerimiskohustused (sõltub rendi ajast 5-10 aastat)

Jaan Sotter: Kas Peeteli Kiriku sotisaalkeskusele on ruume pakutud? Neil pidid olema sponsorid, äkki saavad kogu kinnistu võtta?

Elbe Kuuspalu: Nad on neid ruume vaatamas käinud. Rent ja kommunaalmaksud lähevad liiga kalliks ja Peeteli Kirik oma sotsiaalse tööga kogu seda hoonet ei täida.

Jaak Juske: Millal selguvad uued konkursi tingimused?

Elbe Kuuspalu: Mais

Vladimir Velman: See on väga komplitseeritud teema, hoone on ehitatud hoopis muul eesmärgil ja nõuaks nüüd suuri ümberehitusi.Mina ei kujuta ette kuidas saada koolimajast hoone rendiruumidega.

Jaak Juske: Kas on olemas ka plaan B?

Elbe Kuuspalu: Plaani B ei ole olemas.

Vladimir Velman: Kui palju Põhja-Tallinna Valitsus praegu maksab?

Elbe Kuuspalu: Kommunaalkulud.

Jaan Sotter: Võiks ju siis kinkida kas Peeteli Kirikule või mõnele muule sotsiaalüksusele.

Elbe Kuuskpalu: Kinkimiseks ei ole meil seaduslikku alust.

Märt Sults: Millise stardiraha andis Haridusamet, andes koolimaja Põhja-Tallinna Valitsusele?

Elbe Kuuspalu: Haridusamet andis hoone, kuid ei andnud isegi mitte seda raha, mis oli neile antud eelarves selle hoone haldamiseks. Me hakkasime kohe ise maksma.

Vladimir Velman: Eks siis ootame ja vaatame, mis saab mais. Täname informatiivse ettekande eest.

Halduskogu esimees: Vladimir Velman
Protokollija: Helle Raotma

Tallinna Sotsiaal- ja tervishoiuameti seisukoht

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet saab koostööst Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskusega teatada järgmist:

1. Amet ostis Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuselt lastekoduteenust aastatel 2001 - 2004. Amet oli sunnitud Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuselt lastekoduteenust ostma, sest lapsed, kes olid kinnistunud kiriku juurde läbi kiriku päevakeskuse tegevuse, keeldusid linna lastekodusse tulemisest, kuigi selleks olid võimalused olemas.
2. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 7 järgi toimub ühiskondlik lastekaitse koostöös sotsiaaltalitusega, lastekaitse seaduse ja sotsiaaltalituse põhimääruse sätteid arvestavalt. Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskus on ajanud oma asja, ei ole juhindunud lastekaitse ega sotsiaalhoolekande seadusest, ei ole teavitanud kohalikku omavalitsust koheselt abivajavatest lastest ja peredest, ei ole arvestanud ameti ja linnaosade valitsuste lastekaitsetöötajate ettepanekutega, on korraldanud omavoliliselt laste hooldamist sotsiaalkeskuses ja kasuperedes.
3. Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuse eesmärgid ei ühti Tallinna linna vajadustega. Sotsiaalkeskuse soov on rajada noortekodu, mis sisuliselt on lastekodu. Laste arv, kes vajavad hooldamist lastekodus, väheneb Tallinnas pidevalt. Vajadus täiendavate lastekodukohtade järele puudub. Vanemliku hoolitsuseta lapsed paigutatakse hooldusele Tallinna Lastekodus, kus on head hooldustingimused ning väga hea koostöö lapsi teenusele suunanud linnaosade valitsustega ja laste sünnijärgsete peredega. Erinevalt Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskusest, võtab Tallinna Lastekodu vastu ka tõsiste käitumisprobleemidega lapsi.
   
4. Peeteli Kiriku keldrikorrusel ja teisel korrusel on ruumid sisustatud laste ööpäevaringseks hoolduseks. Laste hoolduse korraldamine nendes ruumides toimub kokkuleppel lapsevanematega. Amet sellist teenuse osutamist õigeks ei pea, sest
   
   • laste ööpäevaringse hoolduse korraldamine poolkeldrikorrusel ei ole normaalne;
   • lastevanametega kokkuleppel laste hooldamine viib varem või hiljem laste eraldumiseni perekonnast ja asendushoolduse vajaduse tekitamiseni;
   • Tallinna linnal on piisavalt turvakodu ja lastekodu kohtasid.
     
     
   5. Päevakeskuse teenuse osutamine Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuses võiks jätkuda. Amet ei ole selle teenuse osutamist rahaliselt toetanud, kuid toetust on andnud Põhja-Tallinna Valitsus.
   

Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur Keldrima
Juhataja

07.mai 2010

Harju maavanema järelevalveotsus Sotsiaalkeskuse kohta

Tallinn
Järelevalveotsus

Seoses Sotsiaalhoolekande seaduse § 7 lõikest 2 ja §-st 38 tuleneva kohustusega teostada järelevalvet sotsiaalteenuse osutamise kvaliteedi üle maakonnas, viis Harju Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna sotsiaal- ja tervishoiutalituse juhataja 07.05.2010 läbi paikvaatluse MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuses (registrikood 80118750), tutvudes teenuse osutamise kohaga (Preesi 5/7, 10320 Tallinn), vesteldes asutuse direktoriga ning kontrollides teenuse osutamisega seotud dokumente.

Kontrolli tulemusel on tuvastatud, et teenuse osutaja ei ole järginud kõiki sotsiaalhoolekande seaduse nõudeid hoolekandeasutusetele ja asenduskodule, samuti ei saa teenuste osutamist täies mahus tunnistada vastavaks Tallinna õigusaktidele.

Keskuse põhikirja mõned punktid on aegunud ja/või ei ole kooskõlas kehtiva seadusandlusega (p 2.1- Keskuse struktuuriüksus on lastekodu; p. 3.1.1 ja 3.1.2 – Keskuse ülalpidamise allikateks on lastetoetused, abirahad, alimendid).

Märkus: korrigeerida põhimäärust puudulike punktide osas.

Selgus, et kaebuste esitamise korda ei ole kinnitatud ning samuti ei ole kasvandikke otseselt teavitatud kaebuste esitamise võimalusest õiguskaitse- ja järelevalveasutustele.
Märkus: paigutada stendile vaiete ja/või kaebuste esitamise võimalusi tutvustav informatsioon koos vajalike kontaktandmetega.

Järelevalve käigus ilmnes, et ohtlikud esemed (käärid) asusid laste tubades kujutades seeläbi riski turvalisusele.

Märkus: laste ohutuse tagamiseks paigaldada vastavuses tervisekaitsenõuetega ohtlikud esemed laste eluruumidest väljapoole turvalisse kohta

Selgus, et laste toimikud sisaldavad delikaatseid isikuandmeid, kuid teenuse osutaja ei oleregistreeritud Andmekaitse Inspektsioonis delikaatsete isikuandmete töötlejana.

Märkus: registreerida Andmekaitse Inspektsioonis delikaatsete isikuandmete töötlemine võimäärata isikuandmete kaitse eest vastutav isik vastavuses isikuandmete kaitse seadusega.

Arvesse võttes asjaolu, et lastele makstakse taskuraha 200 krooni kuus, peab olema kehtestatud maksmise kord.

Märkus: kehtestada kord taskuraha määramise suuruse ja sageduse kohta.

Märkuste täitmise aeg: esimesel võimalusel.

Lähtudes eeltoodust ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 84 punkti 16 ning Sotsiaalhoolekande seaduse § 38 alusel:

1. Lõpetan maavanema järelevalve MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuses (registrikood 80118750) poolt osutatava sotsiaalteenuse kvaliteedi üle ning teen kontrollitavale järgmised ettekirjutused:

1.1 viia kasvandike elamistingimused ühte tuppa paigutatud laste arvu osas ning laste eluruumide asukoha osas vastavusse sotsiaalministri 20. juuli 2007. a määrusega nr 59 “Tervisekaitsenõuded asenduskoduteenusele”;

1.2 osutades asenduskoduteenust viia teenuse osutamine vastavusse sotsiaalhoolekande
seaduses sätestatule (tegevusluba) ning lapse vastuvõtmisel asenduskoduteenusele nõuda omavalitsuselt juhtumiplaani olemasolu;

1.3 pidada kinni sotsiaalministri 9.01.2001 määruses nr 4 seatud kohustusest hoolekandeasutuse töötaja tervisekontrolli läbimise osas.

Täitmise aeg: koheselt.

2. Harju Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna sotsiaal- ja tervishoiutalitusel teha käesolev korraldus teatavaks MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuses;

3. Korraldusele on võimalik esitada haldusmenetluse seaduse § 71 alusel vaie 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest või kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

Ülle Rajasalu
Maavanem