Raadiosaade Üpruse ja Sinisaarega

http://www.raadio7.ee/saade.asp?ID=8759&saade=saade

18.aprill 2011

Artikkel aastast 2005

Peeteli kogudus ehitab uue kodu 40 tänavalapsele

Rahaabi uue kodu rajamiseks tuleb riigilt, Tallinnalt ja välispartneritelt.

Peeteli kogudus alustab kevadel uue laste- ja noortekodu ehitamist, kus peale riskilaste saavad peavarju üürivõla tõttu tänavale heidetud pered.
Noortekodu kasvandikele tulevad Peeteli kiriku taha kerkivasse kolmekorruselisse hoonesse muu hulgas ka õppetöökojad, kus saab harjutada puu- ja metallitööd ning õmblemist. Balti Laevaremonditehas on valmis noori koolitama.

Riik on oma lisaeelarvest kodu rajamiseks andnud viis ja Tallinn seitse miljonit krooni. Välispartneritelt tuleb juurde 14 miljonit krooni. “Meie näeme seda asutust kui rehabilitatsioonikeskust laste kriisist väljatoomiseks,” ütles Peeteli koguduse juhatuse esimees Mati Sinisaar.

Õpivad iseseisvaks eluks

Praegu käivad vaidlused Tallinnaga, kas asutus võib edaspidi pakkuda lastekoduteenust või lühiajalisemat turvakodu ja päevakeskuse teenust.

Lastekodu juhataja Liia Vain ei lase end vaidlusest siiski häirida ja kinnitas, et tulevane lastekodu võib lapsi vastu võtta ka mujalt Eestist. “Keskkonnavahetus ongi lapsele hea, sest kui Koplist tulla, jäävad sõbrad siia lähedale alles,” märkis ta.

Üks Tartust pärit laps on turvakodus juba peavarju leidnud. Kui linn lastekodu tegevust rahastada ei soovi, loodab kogudus pikaajaliste välismaiste partnerite peale.

Praegu lastekodus keldrikorrusel elavad 15 last kolivad samuti uude hoonesse, kus hakatakse elama kahekaupa toas. Peale selle saavad ajutist peavarju kolm lastega peret, kes kodu on kaotanud.

Uues lastekodus on spordisaal jõumasinate ja poksikotiga, raamatukogu, muusikaklass, mänguruum ja eraldi tuba sõprade vastu võtmiseks.

Lastekodu sakslannast töötaja Ulrike Langensheidi sõnul on eesmärk, et laps püsiks seal vähemalt põhikooli lõpuni, seejärel on tal võimalus noortekodus omaette toas iseseisvaks õppida.
Noortekodu toa eest tasub noor ka üüri, tema toas on eraldi elektri- ja veemõõdik. “Teine võimalus on noor koos tugiisikuga omaette elama saata,” lausus Langensheid. “Eesmärk on, et noor võtaks vastutuse enda ja oma elu eest.”

Tugiisikuteks on tulevikus sotsiaaltöötudengid, kes noorte abistamise eest saavad tasuta elamise. Tugiisiku üheks ülesandeks on õpetada iseseisvunud noori rahaga toime tulema.

Sakslanna vahendusel käivad Peetelis tööl Saksa vabatahtlikud noored, kelle abiga on kavas ka Saaremaale laste suvekodu ehitada. Ka seal tulevad uude hoonesse eraldi toad.

Peeteli lapsed praegu

Tingimuseks koolis käimine

Kord nädalas emade õhtu

•• Praegu elab Peeteli laste- ja turvakodus 15 vanemliku hoolitsuseta last.

•• “Üldiselt satub laps meile siis, kui emal on tekkinud uus elukaaslane, kellega juuakse või narkootikume tarbitakse,” ütles lastekodu juhataja Liia Vain.

•• Peetelis viibimise tingimuseks on see, et laps koolikohustust täidaks. Majas käib pärastlõunal õpetaja, kes aitab lastel koduseid ülesandeid lahendada.

•• Kord nädalas korraldatakse emade õhtuid, kuhu emadel tuleb ilmuda kaine ja puhtana. Siis näitavad lapsed, mida nad õppinud on. Emadel on Peetelis võimalik ka pesu pesemas käia.

•• Koolivaheaegadel on Peeteli lapsed laagris Eestis või välismaal. Kõik venekeelsed lapsed on selgeks õppinud eesti keele.

•• 28 last on Peetelist lahkunud kasuperre, neli riiklikku lastekodusse ja kümme oma koju tagasi. Samuti tegutseb Peeteli koguduse juures päevakeskus, kus tänavalapsed kõhu täis ja puhtad riided selga saavad.

Allikas: http://www.epl.ee/artikkel/283425

KOMMENTAAR artiklikle:

Kui palju on Peeteli koguduses liikmeid? Kas need Koplist korjatud vene poisid ja plikad, ja Sõle tänava ühikast välja aetud narkarid ja vargad, kes päevade kaupa istuvad kiriku ümber, ongi kogudus?
Kui küsida, miks need lapsed pole päeval koolis vaid hulguvad ringi ja käivad ümberkaudsetes majades vargil, siis vastavad kasvatajad, et lapsed vajavad aega integreerumiseks! Nad ei pidavat koolis end hästi tundma! Ja nii nad integreeruvad juba mitu aastat. Preesi, Vaniku, Aarde, Härjapea, Roo tänaval pole enam ühtki maja, mille keldrites nad poleks vargil käinud. Eramute hoovidesse on kodu kaitseks võetud suured koerad, keda "integreerujad" peksavad suurte toigastega. Ühele koerale, keda nad ise õrritasid, virutasid rulalauaga pähe. Seda nimetab riigikogusse trüginud endisest vangist jumalasulane Üprus integreerumiseks. Naabermajade inimesed võivad rääkida imelugusid sellest, milline äri hakkab käima, kui Rootsist või Norrast järjekordne veok second hand tavaariga tuleb. Neid suurte ruuduliste kottidega vene ärikaid annab siis ikka kokku lugeda! Hoidsin mitu aastat oma autot kiriku hoovis paiknevas parklas. Kirik nimelt rendib oma hoovi parklale! Ei jõudnud ära imestada seda süstalde hulka, mis aeda ümbritseva heki all laius.
Ei räägi üldse sellest tatiplärakate laviinist, mis kiriku trepi eest ilutseb ja tänitamisest, mille osaliseks möödakäijad saavad. Alaealised käivad ümber kiriku ja suitsetavad, joovad õlut. Tänu sellisele kontingendile on sealt kirikust eemale hakanud hoidma ka need ümberkaudsed inimesed, kes rõõmustasid, kui kirik jälle avati. Kogudust pole ju ollagi!
Omaette küsimus on muidugi see, et lapsed saavad süüa ja soojas magada. Neile on ehitatud kiriku keldrisse kenad toad. Aga hull on see, et neis kenades ruumides kasvatatakse jumalasõna abil pätte, kes on harjunud kõike võtma, aga mitte ise tööd tegema ja õppima! Kogu seda lugu ümbritsev ilus müüt on kõige ehtsam sõnamull.Osavalt on osatud tekitada ilusa pealkirja all meediakära! Tegelikkus aga on hoopis kurvem ja ääretult inetu!
Ümberkaudsed inimesed on mitu protestikirja saatnud linn-ja linnaosavalitsustesse, kirikute nõukogule. keegi pole suvatsenud isegi vastata! Aga inimesed, kes on sealkandis oma väikestes majades elanud, on meeleheitel. See kant tuleb nüüd ümbernimetada pätiparklaks!

KES POLE SIIANI ASJALE PIHTA SAANUD VEEL KORD.
Peeteli kiriku ümbruskonna elanikud pole vastu laste turvakodu ehitamisele.Aga asi on nimelt kohas.
1.Kuna 99%lastest on venekeelt kõnelevad ja koplis elavad,siis palun ehitage see maja Kopplisse.Abi vajavate kõrvale.Seal on palju vabu maju ja vaba maad kuhu ehitada kolmekordne maja.Aga mitte pisikese platsi peale Peeteli kiriku hoovi.Eramajade kõrvale.Ja seda maksumaksja st.Pelgulinna rahva tahte vastaselt.
2.Aga Hr.Üprusel paluks Peeteli kirik taastada nagu see algselt ehitati.Eesti rahva annetustest.See vajab tõsist remontti.Kui Te väidate end Jumala sulane olevat,tuleks endale aru anda,kumb on tähtsam!!!
Kas taastada Kirik ja Kogudus või tegeleda Haridus-ja Sotsiaalministeeriumi tegematta jäänud tööga.
Allikas http://www.epl.ee/artikkel/283425&kommentaarid=0

Ekspertarvamus - Eesti Muinsuskaitse Selts

Tutvunud Preesi 5/7 krundile koostanud detailplaneeringu (Artes Tarrae) ja sellele eelnenud muinsuskaitseliste eritingimustega (Niina Mäger) on Eesti Muinsuskaitse Selts järgnevatel seisukohtadel:
1. Kultuurumälestise kaitsetsoonis (ajaloo- ja arhitektuurimälestis nr 1195), pealegi Pelgulinna miljööväärtuslikul alal peaksid kehtima eelkõige muinsuskaitsenõuded. Mitte kuidagi ei saa nõustuda muinsuskaitselistes eritingimustes toodud väitega, et kuna Peeteli krunt on Pelgulinna mastaabis liiga suur, ei tuleks lähtuda muinsuskaitse ega Pelgulinna ehitusmääruse nõuetest, vaid rakendada mingeid muid, vaid detailplaneeringu tellijale sobivaid nõudeid. Taoliste ühiskondlikke kokkulepete tulemusena saavutatud nõuete ja määruste eiramist lubavad muinsuskaitselised eritingimused loovad äärmiselt halva pretsedendi mitte ainult Pelgulinna vaid kõigimiljööväärtuslike piirkondade jaoks ja muudavad igasugused regulatsioonid Tallinna linnas mõttetuks.

2. Nõukogude ajal Sõle tänavale 4-5 korruselise uusehituse rajamisega tehtud viga kaugvaate varjamisel ei tohiks mitte kuidagi veelgi võimendada, mida kahe võrdlemisi kõrge ja Pelgulinna mijööväärtuslikku piirkonda sobimatu uushoone rajamine olemasoleva paneelmaja ja kiriku vahele vaieldamatult endast kujutab.

3. Sisuliselt lubatakse deitailplaneeringuga rajada kirikust vaid 13,1 m kaugusel asetsev kolme maapealse korrusega ja ühe maaaluse korrusega kaks omavahel massiivse galeriiga ühendatud uushoonet (võrdle Kaubamaja ja Viru Keskuse pretsedent), mille ulatuvus piki Vaniku tänavat on üle 50 meetri.

4. Muinsuskaitseliselt vähegi aktsepteeritavaks ja Peeteli kiriku kaitsevööndist ning Pelgulinna miljööväärtuslikust alast väljajäävaks lahenduseks oleks kahe asemel vaid ühe uue majutushoone võimaldamine Peeteli kirikule kuuluva krundi Sõle tänava poolsesse ossa.

Jaan Tamm
Esimees

Originaaldokument PDF formaadis loetav siit
10.mai 2011