Kantsler Viilma vahemehena

Peeteli kiriku majanduslikust ja korralduslikust aspektist

Kantsleri visiit on tingitud Algis Ventsase pöördumistest kirikuvalitsuse ja praosti poole. Algis Ventsas soovib arutleda koguduse jätkusuutlikkuse ja huvide konflikti teemadel ning saada olukorrale kantsleri hinnangut.

Avo Üprus:

rahavood on langustendentsis. Koguduse funktsioone saab teostada peaasjalikult välisannetustele tuginedes. Enamasti on annetused sihtotstarbelised: tööks riskilaste ja - peredega. Omakorda nende tegevuste seotus kirikuhoonega tagab ekspluatatsioonikulude katmise.

Mati Sinisaar:

meie eksisteerimine on ime. Eelarvet tehes ei ole me kunagi kindlad oma sissetulekuallikates. Eelnevatel aastatel on olnud ka raskemaid olukordi. Riskilastega tehtavaks tööks on kogudus (koos kolme organisatsiooniga) asutanud MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuse. Tänu MTÜ-le ei ole kogudus pidanud palkama sekretäri ega majahoidjat. Meil on alati leib laual olnud, kuigi raha on tavaliselt ees 2-3ks kuuks. Praegu püsivaid koostöö- ega teenuse osutamise lepinguid ei ole. Kaks MTÜ-d Norras ja üks MTÜ Saksamaal on loodud meie tegevuse toetamiseks. Kogutakse regulaarselt annetusi ja saadakse aruanded tehtud töö kohta. Annetajad on alati teretulnud külalised, kes käivad koos töötegijatega ka meie sihtrühma elupaikades. Tööst tänavalastega on vähehaaval välja kasvanud ka töö riskiperedega. Koguduse liikmeannetajaid on umbes 60.

Algis Ventsas:

”Annetajad näevad kogudust ja Sotsiaalkeskust ühe tervikuna, tegelikult on tegemist kahe organisatsiooniga, nemad annetavad Peeteli kirikule. Annetuste vastuvõtja ongi valdavalt üks inimene, Mati Sinisaar, kes oma suva järgi otsustab, kuhu annetus kanda.”

Urmas Viilma:

”Kes on teil esimees Sotsiaalkeskuses ja kes on teil esimees koguduses?

Mati Sinisaar

(peale pikka vaikust): Mina

Algis Ventsas: Tükk aega sai promotud, kuniks õpetaja Üprus nentis, et ka konsistoorium on hakanud arengukava tegema. Seega on arengukava nüüd töös.

Urmas Viilma: Mingil määral me suhtume sallivalt MTÜ ja kiriku ühtsesse juhtimisse, sest siis on MTÜ koguduse kontrolli all.. Konsistoorium ei käsitle olukorda huvide konfliktina. Koguduse ja MTÜ vahel sõlmitakse leping, kuidas ja milliseid ruume kasutatakse. Kui juhatuse esimees on MTÜ juhatuses, siis on ta kiriku kontrolli all. Samuti vaimulik, kelle tagasikutsumiseks ja karistamiseks on kirikuvalitsusel kõik hoovad olemas. Antud juhul selleks põhjust ei ole.

Algis Ventsas:

teised valdkonnad kannatavad, neil ei ole arenemisvõimalust.

Eve Padar, Ele Millistfer ja Merle Allikvee: ei ole selle väitega nõus. Kõigil on tegutsemis- ja arenemisvõimalused. Vajadusel on sotsiaalkeskus toetanud koguduse tegevusi. Rääkimata sellest, et tasutakse enamus hoone ekspluatatsioonikuludest.

Urmas Viilma:

kas koguduses on praegu alternatiivkandidaate juhatuse esimehe ametikohale? Sellise komplitseeritud struktuuri juhtimine ei ole kerge. Sageli tahetakse teha muudatus, kuid see muudatus ei pruugi alati kõige parem olla.

Avo Üprus:

Kirikuseadustiku kohaselt esitab koguduse õpetaja esimehe kandidaadi. Tema hinnangul on ta praeguse esimehega rahul ja vaatamata pikaajalisele lähedusele ta Algise kandidatuuri sellele kohale mitte kunagi ei esita.

Urmas Viilma:

EELK seadustik on õpetajakeskne, sellel on omad plussid ja miinused. Aga praegu on õpetaja oma seisukoha välja öelnud ja seetõttu peab otsima pigem koostööd.

Algis Ventsas:

ka kümnise maksmine sotsiaalkeskuse poolt iga annetuse pealt parandaks koguduse olukorda. Seda võiks kasutada diakooniatööks (vanurid, suurpered).

Avo Üprus ja Mati Sinisaar:

ei näe sellise süsteemi kasumlikkust. Ehmatame olemasolevad sponsorid ära.

Algis Ventsas:

kas teistes kirikutes on esinenud sarnaseid probleeme?

Urmas Viilma:

Teie probleem on kõige tõsisem, kuid igasuguseid juhtumeid on ette tulnud. Mäletan Ingeri kirikust sellist juhtumit, mil piiskop ütles, et on otsustatud igast välistoetusest 10% jätta kiriku keskkassasse. See ei olnud hea toon. Ühes teises kirikus

jällegi diakon MTÜ all, mille tulemusena kogudus jäi oma varast ilma. Mis puudutab Algis Ventsast, siis näib, et tal on tahet olla rohkem rakendatud. Võimalusel võiks Algisele anda rohkem volitusi.

Urmas Viilma:

kas koguduse töö kannatab lastetöö pärast? Juhatuse liige Ventsas on tõstatanud küsimuse, kas ühed ja samad inimesed võivad juhtida kirikut ja MTÜ-d.

Avo Üprus:

praktikas on see end õigustanud ning on ka kooskõlas kirikuseadustiku ning teiste õigusaktidega. Tegemist ei ole avaliku teenistusega ega äriettevõttega.

Eve Padar:

sihtannetused on jõudnud õigetesse kohtadesse ning sihipäraselt kasutatud.

Algis Ventsas:

MTÜ on tore ja hea, . Kuna ma ise koos Kalev Kello ja õp. Üpruse õnnistusel neid lapsi käisin Koplist toomas, neid toitmas (Matit ei olnud veel koguduseski) st olen ise loomise juures olnud, kõige raskema juures. See on üks etapp, mis on üle antud hoidmiseks, selleks Sotsiaalkeskus sai tehtudki, st et nad hoiaksid seda.

Hetkel räägin ma sellest, et kogudus peab olema esimene, kes märkab ühiskonnas uusi probleeme. Tookord oli kõige valusam teema laste probleem, nüüd peame me edasi liikuma, mitte muutuma mugavaks, laisaks. Sotsiaalkeskus ja selle loomine on olnud üks etapp minu elust. Nüüd tuleb teistel seda hoida. Seepärast ma ei lõhugi seda."

Koguduses on aga grupp inimesi, kes leiavad, et kirik ja sotsiaalkeskus ei ole võrdsed. On rendipind (garaaz), mida võiks kasutada, kuid seda ei lasta teha. Kogudust ja sotsiaalkeskust peavad juhtima erinevad inimesed. Siis oleksid kõik võrdväärsed.

Mati Sinisaar:

juurdeehitis (mitte garaazh) on kasutusel koguduse ja sotsiaalkeskuse humanitaarabi hoidmisel ja toimib vahelaona. Seda kasutatakse pakkide tegemiseks (mida jagatakse Koplis regulaarselt 3x kuus). Ka saadetakse laost edasi abi teistele kogudustele ja heategevatele organisatsioonidele. Läinud aastal edastati abi ca 3 000 000 krooni väärtuses. Ka õpetaja hinnangul ei ole mõtet seda ruumi plekitöökojaks teha ega sinna võõraid rentnikke võtta. See viiks täiendavate ja suuremate kulutusteni oma vajadusteks ruumide üürimise ja valvamise tõttu.

Urmas Viilma:

Kas teil on arengukava peale mõeldud?

Urmas Viilma: Ma näen, et ta teeb südamest head. Kas te aseesimehe kohale ei ole mõelnud?”

Avo Üprus:

Algis on alustanud ja lõpule viinud mitmeid häid asju. Kirikusaali valgustus, põranda lihvimine, algatas eeskoja remondi jne. On tellinud ka kirikukellade kontseptsiooni. Selliste projektide tegemine on end õigustanud.

Urmas Viilma:

Teie kogudus on kui ema, kes on sünnitanud Sotsiaalkeskuse ning nüüd ise vaeserolli jäänud.