Aedlinnaosa hirm

Olen tund aega kuulanud Avo Üprust, kes on raudselt veendunud, et ajab õiget asja. Ta tsiteerib Piiblit – siinkohal pole täpne tsitaat, vaid mõte –, et abivajajad ei lõpe siit ilmast kunagi. Ainus, mis tema väga veenvas jutus veidi ettevaatlikuks muudab, on sõnapaar “teenuse osutamine”, mida ta sageli kordab.

Täpsemalt öeldes käib jutt Üprusega sellest, kumb suudab soodsamat teenust osutada, kas linna lastekodu või tema arendatud lastekodu, mis tegutseb esialgu kiriku juures MTÜna. Hiljem kavatseb lastekodu end laiendada uude hoonesse. Seda laienemist pelgavad ümbruskonna elanikud nagu katku. Neil on meeles intsidendid, kus turvakodu kasvandikud kippusid vaikses aedlinnaosas pahandust tegema.
Üprust intervjueerides tunnen end täieliku kaabakana. Mis õigusega ma urgitsen inimese kallal, kes viimased paarkümmend aastat on pühendanud heategevusele? Aidanud vabanenud vange, kodutuid, vanureid ja muidu viletsaid.

Nii naljakas, kui see ka ei tundu, kardetakse Avo Üprust tänaseni. Tema viimase paarikümne aasta tegutsemine kirikutegelasena, vangide rehabiliteerimisel ning kodutute ja muidu õnnetute aitamisel on igati eeskuju vääriv. Täiesti võimalik, et tema ümber nähakse lihtsalt tonte. Aga samas läheb rahval visalt meelest asjaolu, et ta on N Liidu ajal vanglat seestpoolt näinud rohkem kui ühel korral. Võimalik, et abistajategevuses on kriminaalne minevik tegelikult suur pluss. Nõnda oled maailma pahupoolt ka ise näinud, mitte ei oska sellest ainult õpiku järgi kõneleda.

Kui kohtun Üprusega kiriku juures, saabuvad sinna abisaadetise järele kaks džentelmeni, kelle ümber näib hõljuvat ilmne vanglaaura ja kes Üprusele käe koduselt pihku pistavad. Võimalik, et nad on tegelikult kõige ausamate kavatsustega mehed, kuid tavakodaniku võivad sellised näod, eriti hämaruses, ära ehmatada. Kirikusse on abi järele saabunud ka seltskond hulguseid, kes end selle eeskojas kerge auru all üsna koduselt tunnevad. Muidugi ei muuda sellised pildikesed aedlinnaosa elanike tuju paremaks.

Tunni enne Avo Üprusega kohtumist olen kuulanud inimesi, kes on seotud Peeteli koguduse või linna hoolekandesüsteemiga. Nende positsiooni nõrgendab asjaolu, et nad ei taha enda nime all ajakirjanduses esineda ja nii saab neid süüdistada arguses. Kui välja arvata Peetelit “kureerinud” linna sotsiaalametnik Reet Rääk ja tema eeltsiteeritud kolleeg Erki Korp.

Üldiselt väidavad oponendid, et selles kiriku juures tegutsevas lastekasvatuskeskuses ei saagi lapsel hakata kunagi paremini minema. Tegu on leebelt öeldes vabakasvatusega. Kui mõni kasvandik hooldaja n-ö pikalt saadab, siis... Siis ega sellest ei tulenegi midagi. Ja kui püüda kiriku keldris käivat nn kontingenti millekski sundida, õpetada neile käitumist, lauakombeid või mida iganes ning mitte neile kõigis tahtmistes vastu tulla, siis paljud lihtsalt ei hakka enam seal käima


Tavalisest perekonnast pärit laps tajub, et ta ei tule vanemata toime, räägivad Üpruse kriitikud. See sunnib teda kuulekusele. Nn tavaperest last ängistaks võimalus, et ta ükspäev mingi õnnetuse või muu vääramatu jõu tõttu võib kaotada vanema(d) või kodu.

Neid, kes Peeteli kiriku lastekodus koos käivad, ei hirmuta tänavale jäämine. Tänaval on nad kasvanud ja sinna lähevad nad ka tagasi, kui neid hakata “ahistama” nõudmistega, mida tavaperekonna puhul võiks nimetada kasvatustööks. Aga ilma lasteta sattuksid ohtu umbes paarikümne inimese töökohad MTÜ ümber või sees. Ja nõnda pakubki MTÜ konkurentsi munitsipaallastekodudele.

Allikas: "Äri heategevuse sildi all" SALDO juuli 2006

Kogudusest kohaliku elaniku pilgu läbi

...

Kõik muutus 1996.aastal, kui kirikuõpetajaks määrati kuritegeliku mineviku poolest tuntud Avo Üprus. Arusaamade lahknevuse tõttu uue õpetajaga taandus senine koguduse juhatuse esimees Ants Vaimel, paljud pelgulinlased läksid üle teistesse kogudustesse, pühapäevakooli tegevus katkes.... Kirikuhoonet hakati kasutama varjupaigana vangist vabanenutele, asotsiaalidele, lastele. 2000.-ndal aastal asutasid A.Üprus ja uus koguduse juhataja Mati Sinisaar kahekesi MTÜ Kristlik Sotsiaalkeskus (praeguse nimega Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskus), mille juhatus koosnebki neist 2 härrast.

Kirikusse koondati elama lapsi, kellest mitte kõiki ei olnud põhjust kodust eraldada. Kirikusse kutsutud lapsi eksponeeriti (ja eksponeeritakse tänini!) bussitäitele välismaalastele eesmärgiga tekitada haletsust ja kaastunnet ning seeläbi hankida humanitaarabi võimalikult suures mahus. Lastest kujunes äriobjekt... Preesi 5/7 ees sai tavapäraseks vaatepildiks suured kaubaautod ning neist humanitaarabi kärarikas ümberlaadimine väiksematesse kaubikutesse. Saabuvad humanitaarabi kogused olid sedavõrd suured, mida Peeteli lapsed ei vajanud, kaup läks realiseerimisele, müümisele mujal. Peeteli tolleaegsed kaastöötajad nimetasid ettevõtmist pumbajaamaks.

Kuni 2004.aastani tegutses Peetelis lastetöö juhatajana Inge Ojala. Tema tundis laste käekäigu vastu tõesti huvi ning suutis neid ka distsiplineerida. 2004.a. lõpul Inge Ojala lahkus Peetelist hoolimata kiriku ja sotsiaalkeskuse juhtfiguuride Üpruse+Sinisaare –poolsetest äraostmiskatsetest ning ka ähvardustest.
(Praegu nimetab pastor Ojala Peetelist lahkumise perioodi oma elu kõige hullemaks ajaks, mida ta väga tahaks unustada...). Inge Ojalaga läks toona kaasa 11 last, kirikusse jäi elama 3 last. Paraku pole nende käsi aga sugugi hästi käinud: mõnigi neist on tänaseks suunatud nn. kinnisesse laste- ja noorteasutusse. Ilmselt on selles oma põhjus ka selles, et pärast pr.Ojala lahkumist muutus distsipliin Peetelis pea olematuks: kõik on lubatud, koolikohustuse täitmise nõuet tegelikkuses ei täideta, lapsed tulevad ja lähevad, millal ise heaks arvavad, kusjuures kodus võib öelda, et ollakse kirikus ja vastupidi – keegi tegelikult ei tea, kus laps on ja millega tegeleb...

Kuna lapsi oli 2005.a. alguseks kirikusse jäänud vaid 3, siis vajasid Üprus+ Sinisaar edasiseks äriks ehk humanitaarabi kerjamiseks lapsi juurde. Käiku läksid eriti alatud võtted – laste kodudest ärameelitamine, lapsevanematele raha jms.pakkumine laste kirikusse lubamise eest jne. Kõik see toimib teatavas mõttes tänini. Meile teadaolevalt elab lapsi kirikus praegu mõni üksik, kuid suuremas hulgas kogutakse neid näitamiseks kokku siis, kui on oodata mõjukate ametnike või välismaalaste visiite kirikusse. Kerjamine toimub jätkuvalt, vastavaid voldikuid levitatakse endiselt. Kas selline Eesti riiki alandav tegevus tänapäevases olukorras on ikka õigustatud?!

Samal 2005.aasta algul astus tagasi suurem osa koguduse juhatusest, mis oli valitud alles mõned kuud tagasi. Ka koguduse ainuesindusõigus läks Üpruse-Sinisaare tandemile. (vt. Äriregistri väljatrükk!) Teadaolevalt pole väga paljud koguduse liikmed sugugi rahul toimuvaga, kogudus on lõhenenud. Ka koguduse taastanud pelgulinlased on tänaseks Peetelist eemaletõrjutud või ise eemale-tõmbunud, sest selles kirikus toimuv on neile absoluutselt vastuvõetamatu. Kirikust ja selle ümbruskonnast on kujunenud kogunemiskoht ka asotsiaalse ja kuritegeliku kalduvusega kodanikele, kes paratamatult puutuvad kokku nii kohalike kui Peeteli laste- ja noortega. Näib, et kirikuõpetaja Üprus terroriseerib ümbruskonna elanikkonda teadlikult – vaidlustatud DP avaliku arutelu koosolekul pakkus Üprus, et kui elanikud kõik planeeringu kohta esitatud vastuväited tagasivõtavad, siis asotsiaalid kaovad...

Siinkohal ei saa mainimata jätta fakti, et Põhja-Tallinna Valitsuses 2006.a. novembris toimunud ümarlaual oli Peeteli sõnakaks esindajaks kodanik Marian Vahuri, kes on tuntust kogunud nn. Tiesenhauseni maja ärastamislooga ning Estoveri 12,4 miljonilise käibemaksupettusega. Kas selline seltskond peaks austust ja usaldust väärima?

Viimase katsena kohalike elanike vastuseisu elimineerida võib käsitleda Mati Sinisaare poolt Pelgulinna Majaomanike Seltsi juhatusele tehtud ettepanekut, millega pakuti pelgulinlastele kasutamiseks 300 000.- krooni tingimusel, et Selts võtab tagasi käesoleva kohtukaebuse.(Vt. Peeteli pakkumine) Kuna ilmselgelt on see raha kogutud laste nimel, siis on absoluutselt ebaeetiline sellise tehingu pakkumine.

DP menetluse käiku analüüsides võib arvata, et analoogseid pakkumisi kasutades on kooskõlastusi hangitud ning DP kehtestamiseni jõutud. Planeeringus on sedavõrd palju vaieldavusi (milleni jõuan hiljem), et vaevalt see muidu kehtestamiseni jõudnud olekski...
Igatahes on pelgulinlaste õiglustunnet räigelt riivatud, sest sisuliselt pole mitte ühegi nende seisukoha ega ettepanekuga arvestatud. Vastupidi – järjekindlalt ja demagoogiliselt on õigustatud mõne kuritegeliku minevikuga kodaniku äritegevust, mis varjatud ülla heategevusliku fassaadi taha. Kogudusest saadud märguannetest on selgunud, et sotsiaalhoone sildi all kavatsetakse tegelikult rajada äriettevõte ehk hotell... (Selleks siis 24 parkimiskohta!) Ka hr. Sinisaar väljendas maavanema juures toimunud koosolekul mõtet, et ehitame hoone valmis ja seejärel vaatame, mis teenust seal pakkuma hakkame. Millegipärast on uushoone rajamist eestvedanud ja esindanud pidevalt mitte kogudus vaid nn. Peeteli Sotsiaalkeskus. Võib-olla on neil ka õigus uushoone erastada?

Uushoone oleks saanud kindlasti lahendada sellise kuju ja mahuga, mis oleks olnud kooskõlas lähteülesande ja spetsialistide soovitustega, seda paraku ei tehtud.... Kui sellist joont ajab inimene, kes on EV-s vastutav kodanikuühiskonna edendamise eest, siis on absoluutselt mõttetu rääkidagi sellest nn. kodanikuühiskonnast, mille põhieesmärk on ju kodanike kaasamine neid mõjutavate otsuste tegemisel... Igatahes on pelgulinlaste usk õiglusesse Peeteli juhtumiga seoses kõvasti kõikuma löönud ning kiriku juhtfiguuride tegevus on nende silmis laastavalt mõjunud ka kogu EELK mainele.

Filosoofiliselt lähenedes on Peeteli kirik ja krunt Pelgulinna rahva ühine vara, mitte Sinisaare-Üpruse isiklik omand. Just nii tulebki sellesse suhtuda. Oleme jõudnud analoogsesse olukorda 1930.-ndate aastatega -- kui toona kohalikud elanikud annetasid vahendeid Peeteli kirikuhoone ehitamiseks, siis nüüd annetati kohtukuludeks -- Peeteli päästmiseks.

7 vastusepunkti õp Üpruse kirjale

Tere Avo

Vastan su kirjale, märkides punasega sinu tekstiosa.

1. Mul on väga kurb kogeda, kuidas Sinu tahe midagi saavutada on muutunud destruktiivseks

Vastus: kuidas on minu teod destruktiivsed?

kas see, et minu initsiatiivil:

1. Kogudus sai Mati Sinisaarelt tagasi 35 000 krooni, mida ta oma vabatahtliku äranägemise järgi teiste teadmata kulutas noortekodu kohtusaagaks?
2. Kogudus ei pea enam maksma igakuiselt signalisatsiooni eest 1500 krooni ega telefonide eest, mida ise ei kasuta?
3. Suvel aitasin korraldada koguduse liikme Agnese matuseid, sest koguduse juhatuse esimees Sinisaar ei teadnud oma õigusest koguduse pangakaardiga automaadist raha välja võtta?
4. Käivitatud on kellaprojekti kontseptsioon? Kontseptsiooni tõlget inglise keelde ja saksa keelde on sponsoreerinud minu kuueliikmeline suurpere.
5. Toetatud on rahaliselt Peeteli kogudust? Diakooniatööd 4000 krooniga - aasta eelarves oli planeeritud diakooniaks kõigest 2000.- ; pühapäevakoolile 1400.- õppematerjalide ostuks ja 300.- lastekoorile, ma juba ei räägi, et abikaasa juhendab pühapäevakooli vabatahtlikult kaks aastat ja katab söögikulud.
6. Edukalt on käivitatud tänaseni toimiv "Leib laual" projekt, mille esimees Mati Sinisaar lausa 2-3 korda maha laitis ja diakon Toivo minema saatis, vastates et meie kirik sellega ei tegele? Projekti kirjutasid meie koguduse liikmed, keda oli rohkem kui ühe käe sõrmedel saab lugeda. Pigem kaldun uskuma, see projekt käib teile närvidele, sest Mati seda projekti ei kirjutanud.
7. Algatasin aknavitraazide taastamise? Aknavitraažide osas on räägitud meister Dolores Hoffmaniga, ta on nõus tegema vitraaži ilma sissemakset nõudmata (värske teema arutluseks)
8. Hakkasid sa tegema koguduse arengukava? Arengukava sai suuresti alguse minu pealekäimisest sulle, ka see on osavõtlikkus.

Ma saan aru, et ühelt perelt on seda vähe, aga nimetada seda tahet destruktiivseks on näotu.
Esialgu piisab loetelust, sest see on tehtud Jumala auks, mitte sinu rõõmustamiseks.

NENDE TEGUDEGA ÄRA TULEVIKUS KROONI ENNAST!

2. Juhatuse tööd takistavaks

Vastus: kas juhatuse töö takistamine, on

1. vastuste otsimine esimees Sinisaare tegudele.
   Kuni tänaseni pole ma saanud vastust küsimusele, kas esimees Mati Sinisaar läks kirikus lasteasutuses kätega kallale aseesimees Marekile, pealtnägija juuresolekul.
   MUL ON KURB KOGEDA, KUIDAS SA OLED VALINUD TAHTMISE KAITSTA ESIMEEST, selle asemel, et tunnistada olukorda ja manitseda, kasvatada venda, te olete võtnud kaitsehoiaku, kasutades ära oma õpetaja ametit. Sa keeldud avalikult tunnistamast, et ta on olnud sinu palju aastaid kestnud vale valik. Seega oled sa nüüd kirikusse mängu toonud poliitika, kus asetad minu kuskile vastaseks, kellest tuleb üle sõita. See on poliitika, see ei ole "andke andeks kogemata juhtus" viga.

Peeteli kogudusse tulin ma teenima Jumalat, aga pettusin sinus, sellest hetkest, kui tõid mängu poliitika, hakkad varjama, kaitsma esimees Mati Sinisaare juhtimisvigu.

3. Aga ma ei saa lubada Sul jätkata koguduse lõhkumist ja juhatuse hirmutamist ja õõnestamist.

Vastus:
Seda sa just ise teedki, ja oma läbikukkumised tahad veeretada minu nime taha peitu nagu mina oleks kõikides sinu läbikukkumistes süüdi

1. Vaata tagasi, kui palju inimesi on aastate jooksul lahkunud! Täna on järel vaid 58 koguduseliiget! Kas õpetaja on kaotanud hinged? Lahkujad on muide veel elus ja hea tervise juures, mäletavad sind ja aset leidnud sündmusi suurepäraselt.
2. Aseesimees Marek kirjutab, kuidas teda hirmutati, aga lõpuks sai ikka kere peale -kõik on poliitiliselt-juriidiliselt JOKK.
3. Su oma aastapalk kogudusest on üle 100 000 krooni aastas (samas kui aastas oleme 119 000 kahjumis, eelmisel aastal u. 170 000).
   Ja Mati aastapalk on üle 200 000 (Sotsiaalkeskuselt – siiski kirikusse antavatest annetustest, toetustest).
   Teiste kaastöötajate kuupalk on kokku samapalju, kui sinu kuupalk üksinda! Kas pole mitte julmalt destruktiivne – sa ei motiveeri oma lojaalseid kaastöötajaid väärikalt. Tänapäeval alla igasugust arvestust.
   Masu ajal on isegi Eesti presidendi palka kärbitud, miks teie seda ei tee? TEILE SEE MEELDIB ja juriidiliselt on ka jällegi JOKK.
4. Sa oled esimees Sinisaarel lasknud hävineda kiriku ühel talal- esimese lastekodu kirikus koos 15 lapse ja lastekodu juhatajaga ning linna rahadega. Just Inge Ojala töö pärast Peetelit austati, tunti.
   (See on muidugi Sotsiaalkeskuse läbikukkumine, aga siiski kiriku-koguduse või Jumala nimel kokku aetud ressurside eest).
5. Riidu minna Tallinna linnaga, naabritega, Pelgulinna Seltsiga, Pelgulinna majaomanikega, võibolla ametnikegagi ja sinul jääb tõde üle.
6. 1,2 miljonit EEK tekitada kogudusele tarbetut abi - olematu noortekodu projekti eest, mida Sinisaar oma õemehele maksis. Kui majanduskogemus puudub, siis võtame aja maha, mõtleme koos.

Kas sellist kirikut tahtsid need pelgulinlased, kes selle Jumala teenimiseks, endale kooskäimiseks kunagi rajasid?

Nüüd tahad sina Peeteli kirikut teha sotsiaalkirikuks, milleks seda pretsedenti vaja? Uurisin ja kuulasin maad ning sain teada, et silmapaistev, edukalt töötav sotsiaalkirik sõna otseses mõttes on Eestis praegu Päästearmee. Milleks kopeerida juba olemas olevat? Või oleme arengus maha jäänud? Otsime parem modernsemat laadi probleeme ja hakkame neid lahendama.

Isiklikult ütlen sulle koguduse lõhkumisest nii palju, Sa oled teisaldanud (copy-paste) kogu Männiku tee 92 Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskuse süsteemi ja paigutanud selle Peeteli kirikusse. See on suur ja tunnustust vääriv töö. Iseasi kas seda kogudus ning pelgulinlased täna vajavad.

Võiks öelda, on avanenud võimalus, kuidas ja kui eeskujulikult oskab kogudus sellest välja tulla. Millisena Sina lähed ajalukku? Kas Jumal on sulle saatnud nägemuse? Või toob mitmepalgeline saatan variante kuidas kehtestada ennast? Kas teeme näidismaailma? Kes tahab olla pühapäeva kristlane? Kirik, kes on headuse ja kurjuse alus. Eetika ja moraali valvur.

Kuidas sa nüüd seda proovikivi kristlikult lahendad? Kas vana kombe kohaselt "pole inimest, pole probleemi" meetodil, jätkad töökoha kaotamise hirmutamisega (mina pole rahaliselt sõltuv). Meie koguduse mure ongi, et te Matiga oluliselt sõltute koguduse rahadest. Millal tuleb julgus tunnistada üles see näpuga näitamine teiste inimeste suunas ja pöörata see süüdistav sõrm ka enda tegudele ja oma peale, võtta vastutus oma eksimustes. Siis saabub konstruktiivsuste periood, mida sina ja me kõik ootame, loodame.

4. Sa kleebid kokku kummalisi dokumente, riputad neid välja blogisse, lased Margel kasutada ja kasutad ise seal Peeteli koguduse nime ja samas häbistad ning naeruvääristad koguduse õpetajat ja kogu kirikut

Vastus:

Mis puutub blogisse, siis on see kaks aastat hoolsalt armastusega tehtud blogi koguduse liikmete oma. Kui sind seal naeruvääristatakse, siis on see su enda tegude ja populismi pärast, mida sa oled korda saatnud väljaspool kirikut. See vist pidi kaasas käima maailma kirikut teenides. Miks näiteks Jaan Tammsalu või Urmas Viilma ei satu naeruvääristamise alla avalikult. Soovitus siis ka sul endal edaspidi natuke oma tegemisi jälgida, et sa taaskord naeruvääristavalt blogisse ei satuks või ei peaks kajastama tegusid, sõnu, mis päevavalgust ei kannata. Sinult eeldatakse soliidsust, ausust, õigust, neutraalsust, õpetajalikkust.

5. Sa ütlesid peale koosolekut konsistooriumi esindajaga, et paljud asjad said selgemaks ja avaldasid lootust, et ma viha ei pea, mida ma ka ei teinud, aga ise jätkad õõnestamist.

Vastus;
Ma pidasin silmas, nüüd kõik algab, sest sa ise oled takistanud koguduse arengut tõrjudes tegusaid inimesi. Ei tee ise ega lase teistel teha, jätkuv süsteemne viga sul. Väga paljud inimesed tahavad kirikut kaasaegsemaks, lõpetada linna ja naabritega tüli, millal pelgulinlased saaksid oma kiriku omale tagasi. Ma ei tea, mida sina tõlgendasid.

6. Ja lõpeta ka meie šantažeerimine ajakirjanduse, kirikuvalitsuse ja välispartneritega

Vastus:
Sina hoopis lõpeta oma populism, provokatiivsed kirjad, üleskutsed mulle ja minu vastu. Lõpetage koos lastega mööda maailma ringi käimine öeldes, et riik teie sotsiaalkeskuse lastetööd ei toeta. Ju on riigil omad põhjused, mida te ei näe või ei taha tunnistada. Eesti riigi häbistamine välismaal sulle eriti head kuulsust küll ei too.

7. Kasvõi ainuüksi selle pärast pean ma Sind hoiatama, et kui Sa ei lõpeta oma lammutavat tegevust, siis lasen ma Sind välja arvata igalt positsioonilt, mida Sa kuritarvitad.

Vastus:
oma välja arvamistega positsioonidelt sa kogudust ise lammutadki! Kus on siin õpetatud seda, et probleemide lahendamisel tuleb lõhkuda-lammutada? Probleemid tuleb lahti rääkida ilma emotsioonideta, kõik koos jõudes üksmeelsele tulemusele.

Kuidas on võimalik, et inimene, kelle üle 30 inimese valis juhatuse liikmeks, siis mis nüüd järsku üleöö juhtus, et kõik on vastupidiseks muutunud?

Sinust on raske aru saada, millal sa räägid minuga kui õpetaja, millal poliitikuna, millal sõbrana või mehena, lihtsalt kodanikuna. Samamoodi on esimehega, kord on ta koguduse esimees, kord sotsiaalkeskuse esimees, siis kristlane, siis muidu vend, kes kallistab ning viimasel ajal kipub ka musutama jne. Raske on aru saada, kellena mis olukorras te esinete, mis staatus teil on.

Määratlege ennast ära! Ka nelja silma all rääkides ei saa ma teist kunagi aru, kes te just sel hetkel olete.

Mida ma olen tahtnud, on

1. koguduse majandusasjad olgu läbipaistvad,
2. kiriku nimel saadud rahade kasutamine oleks läbinähtav, ei midagi keerulisemat.
3. Koguduse ja Sotsiaalkeskuse vahelised suhted peavad saama lepingulisteks. Seda soovitas ka kantsler Viilma. Kindlasti maandaks see pingeid.
4. Koguduse juhatuse koosolekut võiks juhtida neutraalne inimene kogudusest, näiteks Kersti Kask oleks üks variantidest, kui teistel pole oma kandidaate.

Pööran tähelepanu – üle vaadata eelmised protokollid, mis on tehtud, mis tegemata, siis alles edasi minna uue juurde.

Kuna meie kogudus on ühiskonda teeniv, siis on minu eesmärk avalikult suhelda, et näidata, kuidas me probleeme lahendame. Me mõlemad ju suudame seda. Ma tean hästi, millest on vaja vaikida, mida katuselt karjuda.

Avalikult kirjutan ka seepärast, et sa ei saaks hiljem põhjuseid juurde mõelda nagu ma suhtleksin kolmandate osapooltega või kleebiksin, moonutaksin andmeid. Välistame kuulujutud, paneme täpselt kirja, juhuks kui sina või mina kipume detaile unustama.

Õnnistusi,

Algis Ventsas

Kantsler Viilma vahemehena

Peeteli kiriku majanduslikust ja korralduslikust aspektist

Kantsleri visiit on tingitud Algis Ventsase pöördumistest kirikuvalitsuse ja praosti poole. Algis Ventsas soovib arutleda koguduse jätkusuutlikkuse ja huvide konflikti teemadel ning saada olukorrale kantsleri hinnangut.

Avo Üprus:

rahavood on langustendentsis. Koguduse funktsioone saab teostada peaasjalikult välisannetustele tuginedes. Enamasti on annetused sihtotstarbelised: tööks riskilaste ja - peredega. Omakorda nende tegevuste seotus kirikuhoonega tagab ekspluatatsioonikulude katmise.

Mati Sinisaar:

meie eksisteerimine on ime. Eelarvet tehes ei ole me kunagi kindlad oma sissetulekuallikates. Eelnevatel aastatel on olnud ka raskemaid olukordi. Riskilastega tehtavaks tööks on kogudus (koos kolme organisatsiooniga) asutanud MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuse. Tänu MTÜ-le ei ole kogudus pidanud palkama sekretäri ega majahoidjat. Meil on alati leib laual olnud, kuigi raha on tavaliselt ees 2-3ks kuuks. Praegu püsivaid koostöö- ega teenuse osutamise lepinguid ei ole. Kaks MTÜ-d Norras ja üks MTÜ Saksamaal on loodud meie tegevuse toetamiseks. Kogutakse regulaarselt annetusi ja saadakse aruanded tehtud töö kohta. Annetajad on alati teretulnud külalised, kes käivad koos töötegijatega ka meie sihtrühma elupaikades. Tööst tänavalastega on vähehaaval välja kasvanud ka töö riskiperedega. Koguduse liikmeannetajaid on umbes 60.

Algis Ventsas:

”Annetajad näevad kogudust ja Sotsiaalkeskust ühe tervikuna, tegelikult on tegemist kahe organisatsiooniga, nemad annetavad Peeteli kirikule. Annetuste vastuvõtja ongi valdavalt üks inimene, Mati Sinisaar, kes oma suva järgi otsustab, kuhu annetus kanda.”

Urmas Viilma:

”Kes on teil esimees Sotsiaalkeskuses ja kes on teil esimees koguduses?

Mati Sinisaar

(peale pikka vaikust): Mina

Algis Ventsas: Tükk aega sai promotud, kuniks õpetaja Üprus nentis, et ka konsistoorium on hakanud arengukava tegema. Seega on arengukava nüüd töös.

Urmas Viilma: Mingil määral me suhtume sallivalt MTÜ ja kiriku ühtsesse juhtimisse, sest siis on MTÜ koguduse kontrolli all.. Konsistoorium ei käsitle olukorda huvide konfliktina. Koguduse ja MTÜ vahel sõlmitakse leping, kuidas ja milliseid ruume kasutatakse. Kui juhatuse esimees on MTÜ juhatuses, siis on ta kiriku kontrolli all. Samuti vaimulik, kelle tagasikutsumiseks ja karistamiseks on kirikuvalitsusel kõik hoovad olemas. Antud juhul selleks põhjust ei ole.

Algis Ventsas:

teised valdkonnad kannatavad, neil ei ole arenemisvõimalust.

Eve Padar, Ele Millistfer ja Merle Allikvee: ei ole selle väitega nõus. Kõigil on tegutsemis- ja arenemisvõimalused. Vajadusel on sotsiaalkeskus toetanud koguduse tegevusi. Rääkimata sellest, et tasutakse enamus hoone ekspluatatsioonikuludest.

Urmas Viilma:

kas koguduses on praegu alternatiivkandidaate juhatuse esimehe ametikohale? Sellise komplitseeritud struktuuri juhtimine ei ole kerge. Sageli tahetakse teha muudatus, kuid see muudatus ei pruugi alati kõige parem olla.

Avo Üprus:

Kirikuseadustiku kohaselt esitab koguduse õpetaja esimehe kandidaadi. Tema hinnangul on ta praeguse esimehega rahul ja vaatamata pikaajalisele lähedusele ta Algise kandidatuuri sellele kohale mitte kunagi ei esita.

Urmas Viilma:

EELK seadustik on õpetajakeskne, sellel on omad plussid ja miinused. Aga praegu on õpetaja oma seisukoha välja öelnud ja seetõttu peab otsima pigem koostööd.

Algis Ventsas:

ka kümnise maksmine sotsiaalkeskuse poolt iga annetuse pealt parandaks koguduse olukorda. Seda võiks kasutada diakooniatööks (vanurid, suurpered).

Avo Üprus ja Mati Sinisaar:

ei näe sellise süsteemi kasumlikkust. Ehmatame olemasolevad sponsorid ära.

Algis Ventsas:

kas teistes kirikutes on esinenud sarnaseid probleeme?

Urmas Viilma:

Teie probleem on kõige tõsisem, kuid igasuguseid juhtumeid on ette tulnud. Mäletan Ingeri kirikust sellist juhtumit, mil piiskop ütles, et on otsustatud igast välistoetusest 10% jätta kiriku keskkassasse. See ei olnud hea toon. Ühes teises kirikus

jällegi diakon MTÜ all, mille tulemusena kogudus jäi oma varast ilma. Mis puudutab Algis Ventsast, siis näib, et tal on tahet olla rohkem rakendatud. Võimalusel võiks Algisele anda rohkem volitusi.

Urmas Viilma:

kas koguduse töö kannatab lastetöö pärast? Juhatuse liige Ventsas on tõstatanud küsimuse, kas ühed ja samad inimesed võivad juhtida kirikut ja MTÜ-d.

Avo Üprus:

praktikas on see end õigustanud ning on ka kooskõlas kirikuseadustiku ning teiste õigusaktidega. Tegemist ei ole avaliku teenistusega ega äriettevõttega.

Eve Padar:

sihtannetused on jõudnud õigetesse kohtadesse ning sihipäraselt kasutatud.

Algis Ventsas:

MTÜ on tore ja hea, . Kuna ma ise koos Kalev Kello ja õp. Üpruse õnnistusel neid lapsi käisin Koplist toomas, neid toitmas (Matit ei olnud veel koguduseski) st olen ise loomise juures olnud, kõige raskema juures. See on üks etapp, mis on üle antud hoidmiseks, selleks Sotsiaalkeskus sai tehtudki, st et nad hoiaksid seda.

Hetkel räägin ma sellest, et kogudus peab olema esimene, kes märkab ühiskonnas uusi probleeme. Tookord oli kõige valusam teema laste probleem, nüüd peame me edasi liikuma, mitte muutuma mugavaks, laisaks. Sotsiaalkeskus ja selle loomine on olnud üks etapp minu elust. Nüüd tuleb teistel seda hoida. Seepärast ma ei lõhugi seda."

Koguduses on aga grupp inimesi, kes leiavad, et kirik ja sotsiaalkeskus ei ole võrdsed. On rendipind (garaaz), mida võiks kasutada, kuid seda ei lasta teha. Kogudust ja sotsiaalkeskust peavad juhtima erinevad inimesed. Siis oleksid kõik võrdväärsed.

Mati Sinisaar:

juurdeehitis (mitte garaazh) on kasutusel koguduse ja sotsiaalkeskuse humanitaarabi hoidmisel ja toimib vahelaona. Seda kasutatakse pakkide tegemiseks (mida jagatakse Koplis regulaarselt 3x kuus). Ka saadetakse laost edasi abi teistele kogudustele ja heategevatele organisatsioonidele. Läinud aastal edastati abi ca 3 000 000 krooni väärtuses. Ka õpetaja hinnangul ei ole mõtet seda ruumi plekitöökojaks teha ega sinna võõraid rentnikke võtta. See viiks täiendavate ja suuremate kulutusteni oma vajadusteks ruumide üürimise ja valvamise tõttu.

Urmas Viilma:

Kas teil on arengukava peale mõeldud?

Urmas Viilma: Ma näen, et ta teeb südamest head. Kas te aseesimehe kohale ei ole mõelnud?”

Avo Üprus:

Algis on alustanud ja lõpule viinud mitmeid häid asju. Kirikusaali valgustus, põranda lihvimine, algatas eeskoja remondi jne. On tellinud ka kirikukellade kontseptsiooni. Selliste projektide tegemine on end õigustanud.

Urmas Viilma:

Teie kogudus on kui ema, kes on sünnitanud Sotsiaalkeskuse ning nüüd ise vaeserolli jäänud.

Avo Üprus - vastus

Tere!

Mul on väga kurb kogeda, kuidas Sinu tahe midagi saavutada on muutunud destruktiivseks ja juhatuse tööd takistavaks. Pole kerge unustada ilusaid aegu, mil Sa olid oodatud külaline minu kodus. Lasnamäel ja Männikul võtsime Sind nagu pere liiget. Sa oled söönud minu lauas ja käinud minu saunas. Sinu järjekordsed vastuolud seadustega olid probleemideks ka mulle ning ma seisin Sinu eest viimseni: nüüd ütled Sa mulle solvanguid ka vangidest ja hüljatutest hoolivuse eest ja paned kahtluse alla minu siiruse. Sinu isiklikud rünnakud juhatuse esimehe vastu on arenenud rünnakuteks minu vastu. Seda võiks ju taluda nagu proovikivi või katsumust kristlikule armastusele ja eks seda ole ju tehtud ka. Aga ma ei saa lubada Sul jätkata koguduse lõhkumist ja juhatuse hirmutamist ja õõnestamist.

Ma ütlesin Sulle viimasel juhatuse koosolekul, et ma ei ole läinud õõnestajate lõksu siis, kui mulle on räägitud Sinust halba. Eks Sa tea seda ju isegi. Ma ei ole võtnud tõsiselt jutte Sinu jätkuvatest sidemetest küll allmaailma küll KaPo-ga, ma ei ole uskunud, et Sa oled mind ainult ära kasutanud, ma olen vaadanud rõõmuga Su pere kasvamist ning tahtnud neile parimat eestpalvetes ja tegudes. Nüüd oled Sa unustanud kõik ja räägid mulle mälu moonutamisest. See on üsna hale. Näib, et olen petta saanud. Sa ütlesid peale koosolekut konsistooriumi esindajaga, et paljud asjad said selgemaks ja avaldasid lootust, et ma viha ei pea, mida ma ka ei teinud, aga ise jätkad õõnestamist. Sa kleebid kokku kummalisi dokumente, riputad neid välja blogisse, lased Margel kasutada ja kasutad ise seal Peeteli koguduse nime ja samas häbistad ning naeruvääristad koguduse õpetajat ja kogu kirikut. Võta see blogi maha. Ja lõpeta ka meie shantazeerimine ajakirjanduse, kirikuvalitsuse ja välispartneritega. Loomulikult võib viieteistaastasest praktikast leida nii paremaid kui viletsamaid juhtimisotsuseid, aga igale normaalsele inimesele peaks olema selge, et on taotletud üldist hüve ehk jumala au ja inimeste hüvangut. Kuigi bulvariajakirjandus võib leida naudinguid nii Sinu kui minu elust, ei ehita sellega kogudust. Minust on nii palju kirjutatud, et mind isiklikult on raske ajalehega tappa, meie kogudust ja peresid puudutavad nõmedad kommentaarid aga palju enam.

Sa võtad endale õiguse öelda, et ma ei ole sulle mingi õpetaja, et ma peaksin ametist lahkuma, et ma ei teeni oma palka välja ning unustad, et ma olen aastaid ka palgata kirikut ja kogudust teeninud, minule antut teiega jaganud ning pole sellest numbrit teinud. Sa unustad, et ma olen Su pihti vastu võtnud ja Sind laulatanud ning su lapsi ristinud, aga kujutled ja mäletad asju, mida pole iial näinud. Kirik on Sind oma rüppe võtnud, on sind toitnud ja riietanud ja kasvatanud, ära lõhu seda. Kirik on ka mind võtnud vastu, andestanud ja kinnitanud, õpetanud ja juhatanud ja mul ei tule pähegi seda alahinnata. Kasvõi ainuüksi selle pärast pean ma Sind hoiatama, et kui Sa ei lõpeta oma lammutavat tegevust, siis lasen ma Sind välja arvata igalt positsioonilt, mida Sa kuritarvitad.

Seda kirja Sa vist blogisse ei riputa? Või kuidas?

Avo Üprus

EELK Tallinna Peeteli koguduse õpetaja 17.04.2010.

Õiend järelevalve teostamisest sotsiaalteenuse osutamise kvaliteedi üle MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuses

I. Sissejuhatav osa

Järelevalve sotsiaalteenuse kvaliteedi (edaspidi Teenus) osutamise üle MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuses (Preesi 5/7, 10320 Tallinn, registrikood 80118750) (edaspidi Keskus) on läbi viidud Sotsiaalhoolekande seaduse § 7 lg 2 ja § 38 ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 84 punkti 16 alusel. Järelevalvet teostasid 07.05.2010.a. Harju maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna sotsiaal- ja tervishoiutalituse juhataja (Kaja Rattas) ning Harju maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiutalituse peaspetsilist (Tiiu Pärnmäe).

Järelevalve läbiviimise eesmärgiks oli kontrollida Sotsiaalhoolekande seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmist kohapeal, saada järelevalve teostamiseks vajalikku teavet, tutvuda dokumentide originaalidega ja saada neist ärakirju, teha vajadusel teenuse osutajale ettepanekuid ja ettekirjutusi. Samuti tutvumine laste elukeskkonnaga; laste tervise kaitse ja muude põhiõiguste tagamise kontrollimine.

Järelevalve juures viibis ja selgitusi andis Keskuse direktor, Mati Sinisaar.

II. Teenuse osutamise kirjeldus ja analüüs
Finantseerimine ja koostöö
Keskus on eraõiguslik hoolekandeasutus, kus põhikirja alusel osutatakse:
päevakeskuse-, turvakodu-, ja lastekodu teenust; samuti on keskuses tugikorterid ning arenduskeskus.

Keskuse eelarve kujuneb põhiliselt regulaarselt laekuvates toetustest ja annetustest.

Toetajateks on enamasti ettevõtjad ja eraisikud nii välisriikidest kui ka Eestist. Samuti on Keskuse tööd toetanud Põhja-Tallinna Valitsus, kuna suurem enamus Keskuse teenuse kasutajaid on Põhja-Tallinna elanikud. Eelarvest ligi poole moodustab palgafond.

Keskuse põhikirjaga on sätestatud, et oma tegevustes juhindub Keskus Eesti Vabariigi põhiseadusest, sotsiaalhoolekandeseadusest, koolieelsete lasteasutuste seadusest ja teistest Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest ning Tallinna õigusaktidest.

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (edaspidi Amet) ostis Keskuselt lastekoduteenust aastatel 2001 - 2004. Ameti kinnitusel ei ole regulaarset laabuvat koostööd Keskusega olnud ning teenust osteti omal ajal kuna, teatud lapsed olid kinnistunud päevakeskuse tegevusse ning keeldusid Tallinna Lastekodusse tulemisest, kuigi selleks olid võimalused olemas.

Ka vastavalt Lastekaitse seadusele § 7 toimub ühiskondlik lastekaitse koostöös sotsiaaltalitusega, lastekaitse seaduse ja sotsiaaltalituse põhimääruse sätteid arvestavalt. Ameti kinnitusel on aga Keskus tegutsenud omavoliliselt ning Keskuse eesmärgid ei ühti Ameti vajadustega.

Asenduskodu- ja päevakeskuse teenus

Tallinna Linnavalitsuse 31.01.2007a korralduse nr 161-k “sotsiaalteenuste nõuete kinnitamine” viitab asenduskoduteenuse nõuete juures sotsiaalhoolekande seadusele ning selle alusel välja antud sotsiaalministri määrustele.

Lastekodu (asenduskodu) teenust osutatakse turvalise elu- ja õpikeskkonna kujundamiseks lastele ja noortele, kelle kodune olukord ei toeta toimetulekut ja hariduse omandamist.

Kuigi Keskuse juhataja nimetas oma põhiliseks tegevuseks asenduskodu teenust (lastekodu), ei ole Keskusele väljastatud vastavalt kehtivale korrale tegevusluba asenduskoduteenuse osutamiseks.

Keskuses elamine toimub lapsevanemate ja kohaliku omavalitsuse nõusolekul. Järelevalve teostamise ajal osutati (asenduskodu)teenust kokku 12-le lapsele.

Lisaks ülaltoodule suunab lapsi Keskusesse, kui sotsiaalprogrammi, ka alaealiste komisjon. Sotsiaalprogramm Keskuses vastab vaid osaliselt Tallinna Linnavalitsuse 31.01.2007a korralduses nr 161-k kinnitatud sotsiaalprogrammi sisu kirjeldusele, kuid mitte teistele nimetatud alapeatüki kriteeriumitele (n teenuse maht, protseduurid teenusele saamiseks jm).

Oluliseks tuleb pidada asjaolu, et Keskuse põhikirjas ei ole kinnitatud tegevusalana sotsiaalprogrammi, seega on selle teenuse osutamine vastuoluline.

Alates 01.01.2008 .a kehtib nõue, et asenduskoduteenusel viibiva lapse osas peab olema lapsele koostatud juhtumiplaan (juhtumiplaani vorm kinnitati 6. mail 2008).

Arvestades asjaolu, et osa Keskuses elavaid lapsi viibivad teenusel enne juhtumiplaani nõuet, siis peaks nende laste osas olema vähemalt arenguplaanid.

Selgus, et Keskuses elavatele lastele ei ole koostatud juhtumiplaani ega arenguplaani ei iseseisvalt ega koostöös kohaliku omavalitsusega.

Ülaltoodut arvesse võttes jääb selgusetuks, kuidas on ilma arenguplaanita võimalik
kirjeldada/hinnata lapse igapäevaelu rutiine ja nende muutumist, sündmuseid ja lapse arengus olulisi muutuseid. Juhtumiplaan pole mitte ainult dokumenteerimise vahendiks, vaid eelkõige töövahendiks, kuna selle koostamine ja üle vaatamine vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele § 15 4 lg 4, eeldab Keskuse ja eestkosteasutuse regulaarseid kohtumisi laste heaolu hindamiseks.

Nimetatud kohustusest ei ole kinni peetud. Laste juhtumite mittedokumenteerimine tekitab olukorra, kus järelduste tegemine on väga erinev ja sõltub sellest, kes on lapse tugikasvataja.

Keskuse direktori hinnangul on neil piisav koostöö kõigi teenusel viibivate laste elukohajärgsete omavalitsustega. Vajadusepõhiselt lahendatakse tekkinud küsimused ja probleemid, toimuvad arutelud, sageli telefoni teel.

Laste toimikute ning muude dokumentide hoiustamiseks on Keskusel olemas lukustatavad raudkapid. Teenuselt lahkumisel ei anta lapse dokumente üle elukohajärgsele omavalitsusele, Keskusele jääb originaal toimikust, mida hoitakse eraldi lukustatud arhiiviruumis. Ligipääs dokumentidele on Keskuse direktoril, juhatajal ja sotsiaaltöötajal.

Pöörame tähelepanu asjaolule, et isikuandmete töötlemisel tuleb Keskusel lähtuda Andmekogude seadusest ja Isikuandmete kaitse seadusest. Näiteks sätestab sotsiaalministri 09.01.2001 määrus nr 4 “ Laste hoolekande asutuse tervisekaitsenõuded” § 20 (1), et lapse vastu võtmisel hoolekandeasutusse peab kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja esitama hoolekandeasutuse juhatajale perearsti väljastatud tõendi. Viimane muudab laste toimikud delikaatsete andmetega dokumentideks, mispuhul peab Keskus registreerima delikaatsete isikuandmete töötlemise Andmekaitse Inspektsioonis. Delikaatsete andmete pikem loetelu on
sätestatud Isikuandmete kaitse seaduses § 4.

Järelevalve käigus selgus, et Keskus ei ole teinud vastavat registreeringut Andmekaitse Inspektsioonis.

Keskusel on mitu püsivat koostööpartnerit välisriikide näol ning seetõttu on Keskusel võimalik korraldada igal aastal lastele reise välismaale- suvelaagritesse. Nendel puhkudel on kohalike omavalitsuste poolt lastega reisima volitatud Keskuse direktorit, teisi keskuse töötajaid ja vastuvõtva pere liikmeid, samuti on olemas lapsevanemate sellekohased kirjalikud nõusolekud. Aegajalt kaasatakse reisidele ka lapsevanemaid.

Päevakeskuse teenusesse kuuluvad laste järelaitamistunnid, eesti keele õpe, vaba aja sisustamine, söök, hügieeniprotseduurid ja peresuhete tervendamine. Päevakeskuse lastele osutatakse ka materiaalset abi bussipiletite, ravimite, riiete ja jalanõude soetamisega. Lapsed osalevad erinevates laagrites keskuse kulul.

Päevakeskuse teenust osutatakse (st toitlustus, iseenda ja oma riiete pesemise võimalus) vajadusel ka (asenduskodu)teenusel viibivate ja päevakeskust külastavate laste emadele olenemata nende elukohast, tervislikust seisundist või muudest tunnustest.

Turvakodu teenust osutatakse vajaduspõhiselt perevägivalla või vanemate haiguse puhul.

Tugikorterite all mõistab keskus toetatud elamise teenust vanemliku hoolitsuseta noortele, kes on osalenud keskuse programmides. Iseseisvasse ellu siirdumise järel jätkub noorte sotsiaalnõustamine ja materiaalne ja emotsionaalne toetamine.

Arendustegevuse all mõistab Keskus tugiperede otsimist ja leidmist, laste ja nende perede toetamist nende elukeskkonnas, väljasõite, matku ja seikluskasvatust, laagreid kodu- ja välismaal, keeleõppes ja sotsiaalsete oskuste omandamise programmides osalemist.

Elamistingimused

Teenust osutatakse kiriku ruumides: päevakeskuse ruumid ning pooled laste elamisruumid asuvad keldrikorrusel, mis on vastuolus sotsiaalministri 20. juuli 2007. a määrusega nr 59 “Tervisekaitsenõuded asenduskoduteenusele” § 2 (3), mille kohaselt ei tohi vastavad ruumid asuda keldri- ega soklikorrusel.

Lisaks üldkasutatavatele ruumidele on olemas laste magamistoad (kolme-, kuni neljakohalised), mis on vastuolus ülalmainitud sotsiaalministri määrusega § 4 lõige 3 (“Ühes magamistoas ei tohi elada üle kahe lapse”). Samasisuline säte sisaldub sotsiaalministri 9.01.2001 määruses nr 4 “Laste hoolekande asutuse tervisekaitsenõuded” § 7 lõikes 8, mille kohaselt ei tohi koolikohustuslikku ikka jõudnud lapsi olla ühes toas rohkem kui 2.

Keskuse ruumid olid puhtad, kuid üsna jahedad; sisustus oli lastele eakohane, kuid üldmulje oli nukker ja tekitas sünge meeleolu - maja vajaks remonti. Keldrikorrusel,
oli õhk pisut sumbunud.

Hoones on soe ja külm vesi, kanalisatsioon, tehisvalgustus ja loomulik valgustus.

Pesemisvõimalused on olemas, samuti tualettruumid eraldi poiste, tüdrukute ning personali jaoks. Olemas on ühendusvõimalused side- ja arvutivõrgu süsteemiga.

Vaba aja veetmiseks on lastel võimalus nii väljaspool Keskust huviringides kui ka Keskuse eluruumides (n arvutituba). Ohtlikud esemed (n käärid) asusid laste tubades kujutades seeläbi riski turvalisusele.

Vastavalt sotsiaalministri 9.01.2001 määrusele nr 4 “Laste hoolekande asutuse tervisekaitsenõuded” § 4 lõikele 2 ja 4 vastutab nii hoolekandeasutuse juhataja kui ka kohalik omavalitsus, kelle hallataval maa-alal asub hoolekandeasutus, hoolekandeasutusele esitatud tervisekaitsenõuete täitmise eest. Viimane kontrollkäik Põhja-Eesti Päästekeskuse Tuleohutusbüroo poolt on Keskuses läbi viidud 08.12.2009a - Keskusele on tehtud 3 ettekirjutust. Veterinaar- ja Toiduamet on viimati kontrollinud Keskust 30.12.2009a ning kontrollkäigu tulemusena teinud 4 ettekirjutust.


Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 31.01.2007a korraldusele nr 161-k “sotsiaalteenuste nõuete kinnitamine” punktile1 “üldnõuded sotsiaalteenuse osutajale” peab sotsiaalteenuse osutamiseks kasutatavad ruumid vastama hoolekande- ja tervishoiuasutustele kehtestatud erinevatele nõuetele.

Ruumide sobivust teenuseks hindame keskmiseks, kuna eluruumid ei jätnud kodust muljet ning esines puudusi teenusel viibivate laste arengut toetavas, vajadusi arvestavas ning eakohases arengukeskkonnas.

Personal

Keskuses on 7 põhikohaga kasvatusala töötajat, üks lastekodu juhataja, kes tegutseb samuti kui kasvatusala töötaja, direktor ning lisaks abipersonal.

Laste kasvatustööga tegelevast personalist on kolmel kasvatajal kõrgharidus (neist ühel pedagoogiline), kahel kasvatajal keskharidus + läbitud abikasvataja koolitus, ühel töötajal keskharidus + läbitud nooremkasvataja koolitus, üks kasvataja on keskharidusega ja kahel töötajal on pedagoogiline või sotsiaaltööalane kõrgharidus omandamisel. Lisaks on hetkel lapsehoolduspuhkusel kolm töötajat, kellel kõigil on sotsiaaltööalane kõrgharidus.

Kõikide kasvatusala töötajate tervisetõendid nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta olid aegunud.

Koolikohustus ja Tervishoid

Teenusel viibimise peamine nõue on, et lapsed täidavad koolikohustust. Hariduse omandamine jätkub reeglina lapse nn päritolukoolis, hetkel on Keskuse kaks last vormistatud ka koduõppele (st õppetöö toimub Keskuses). Kooli- ja tagasisõiduks kasutatakse ühistransporti. Lisaks käib lapsi regulaarselt abistamas ning õppetööalaselt juhendamas vabatahtlik eripedagoogika tudeng.

Lapsed saavad psühholoogilist abi koolipsühholoogidelt ja nõustamist kooli sotsiaaltöötajalt. Keskuses eraldi psühholoogi ei ole.

Perearsti vastuvõtul käivad lapsed koos Keskuse personaliga, vajadusel korraldatakse arstiabi osutamine raviasutuses. Lapse saabudes Keskusesse toimub esmane läbivaatus ja esmaabi andmine Keskuse personali poolt, meditsiiniõde Keskuse personali hulka ei kuulu.

Arvesse võttes Keskuses elavate laste ning päevakeskuse külastajate eripära hindame nakkushaiguste ohtu suureks ning nakatumiste ära hoidmisele on vaja suuremat rõhku panna (nt mitte hoida kääre laste tubades).

Toitlustamine – Keskusel on oma korrektselt tunnustatud köök ning kogu toit
valmistatakse kohapeal koka poolt. Toitu valmistatakse nii Keskuse püsielanikele kui ka päevakeskuse külastajatele. Kuna arvestuslikult on teada keskmine päevakeskuse külastatavus, siis valmistatakse toitu iga päev u 35 inimese tarvis, mis katab piisavalt kõikide teenuse kasutajate vajaduse.

Muude põhiõiguste tagamine

Suhtlemist lapsevanematega (n külastused) ja lähemate perekonnaliikmetega võimaldatakse Keskuse poolt alati, prioriteet on säilitada usalduslikud suhted kõikide osapoolte vahel. Keskuse töö suund on (võimalusel) ka lapsevanema toetamine.

Helistamiseks kasutatakse telefoni personali ruumis.

Religioossete vaadete kujundamine ning järgimine on vabatahtlik. Samuti on Keskuses viibimine lastele vabatahtlik ning lapsed ei pea teenuselt lahkuma salaja (nt aknast põgenema), kuna tegemist ei ole kinnise asutusega.

Tekkinud probleemidest räägitakse nn perenõupidamistel suuliselt ning Keskuse direktori kinnitusel ei ole kartust, et lapsed oma otsekohesuse ja julguse juures jätaksid mõne kaebuse esitamata. Siiski selgus, et kaebuste esitamise korda Keskuses kinnitatud pole ning samuti ei ole kasvandikke otseselt teavitatud kaebuste esitamise võimalusest õiguskaitse- ja järelevalveasutustele.

Ka ei olnud Keskuse kodukorda (sotsiaalministri 09.01.2001 määrus nr 4 “Laste hoolekande asutuse tervisekaitsenõuded” § 16 lg 1) tutvumiseks avalikult väljas.

Keskuse igal lapsel on oma tugikasvataja. Lisaks on lastel võimalik pöörduda oma murega nii Keskuse sotsiaaltöötaja, kui direktori jutule.

Keskuse juhataja kinnitusel maksab Keskus lastele ka taskuraha - 200 krooni kuus.

Leiame, et seda tehes on käitutud laste huve arvestavalt, kuna taskuraha puudumine võib kaasa tuua lapse väärikuse alandamise.

Vägivalla esinemist Keskuses probleemina välja ei toodud, kuid mõningaid probleeme tunnistati seoses vargustega. Karistusmeetmetena kasutatakse Keskuses arvutikeeldu, taskuraha vähendamist, kinokeeldu jm - st hüvedest ilmajätmist. Eraldi korda laste taskuraha maksmise kohta kinnitatud ei ole.

Keskuse tegevust reguleeriv dokumentatsioon
Keskuse põhikirja mõned punktid on aegunud ja/või ei ole kooskõlas kehtiva seadusandlusega (p 2.1- Keskuse struktuuriüksus on lastekodu; p. 3.1.1 ja 3.1.2 – Keskuse ülalpidamise allikateks on lastetoetused, abirahad, alimendid).

III. Kokkuvõte
Tuginedes järelevalve tulemustele tõdeme, et vaatamata Keskuse põhikirjas sätestatule, ei täideta paljusid kehtivates riiklikes õigusaktides või Tallinna õigusaktides kehtestatud nõudeid.

Vestlusest juhatajaga selgub, et nende hinnangul on Keskuse poolt lastele osutatavad teenused igati vajalikud ning Keskus näeb ammu vajadust noortekodu järele. Paraku on selle rajamine takerdunud mitme viimase aasta jooksul erinevate küsimuste taha, mille lahendamiseks Keskus on enda kinnitusel teinud kõik võimaliku. Keskuse direktor möönab, et uue hoone ehitamise ootuses on jäänud tegemata nii mõnedki vajalikud investeeringud praeguse Keskuse juures.

Selgitame, et Maavanem teostas järelevalvet Keskuse sisulise tegevuse üle, kuid ei anna käesolevaga hinnangut tegevuse laienemise osas. Selles suhtes tuleb selgusele jõuda eelkõige läbirääkimistes linnaga, kellega koostöö on nii Keskusele kui ka lastele oluline.
Keskus tegi Harju maavalitsusega järelevalve läbi viimisel igakülgset koostööd.

Märkused ja ettekirjutused

Märkused:
1. korrigeerida põhimäärust käesolevas aktis välja toodud punktide osas;

2. paigutada Keskuses stendile vaiete ja/või kaebuste esitamise võimalusi tutvustav informatsioon koos vajalike kontaktandmetega;

3. laste ohutuse tagamiseks paigaldada vastavuses tervisekaitsenõuetega ohtlikud esemed laste eluruumidest väljapoole turvalisse kohta;

4. registreerida Andmekaitse Inspektsioonis delikaatsete isikuandmete töötlemine või määrata isikuandmete kaitse eest vastutav isik vastavuses isikuandmete kaitse seadusega;

5. kehtestada kord taskuraha määramise suuruse ja sageduse kohta.

Täitmise tähtaeg : esimesel võimalusel

Ettekirjutused:
1. osutades sisuliselt asenduskoduteenust peab Keskus viima teenuse osutamine vastavusse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatule (tegevusluba) ning lapse vastuvõtmisel asenduskoduteenusele nõuda omavalitsuselt juhtumiplaani olemasolu;

2. viia kasvandike elamistingimused ühte tuppa paigutatud laste arvu osas ning
laste eluruumide asukoha osas vastavusse tervisekaitsenõuetele;
3. pidada kinni sotsiaalministri 9.01.2001 määruses nr 4 seatud kohustusest
hoolekandeasutuse töötaja tervisekontrolli läbimise osas.

Täitmise tähtaeg : koheselt

Kirjalik seisukoht käesolevas aktis tehtud ettepanekute suhtes ning aruanne ettekirjutuste täitmise kohta esitada Harju Maavanemale 05.07.2010.

Akt on koostatud 6 lehel kahes originaaleksemplaris, millest üks edastatakse MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskusele ning teine jääb Harju Maavalitsusele.

Käesolevat akti või selle osa võib vaidlustada vastavalt haldusmenetluse seaduses
sätestatud tingimustele.

Õiendi ja ettekirjutuse koostas Olen õiendi ja ettekirjutuste sisust teadlik ning saanud sellest ühe
eksemplari oma valdusse

Kaja Rattas

Harju Maavalitsus allkiri
Haridus- ja sotsiaalosakonna
Sotsiaal- ja tervishoiutalituse
juhataja

Pelgulinlaste märgukiri EELK peapiiskopile

Lugupeetud peapiiskop hr. A.Põder,


Pöördume Teie poole seoses murega Tallinnas Peeteli kirikus toimuva pärast.

Nimelt on viimastel aastatel (pärast A.Üpruse määramist Peeteli koguduse õpetajaks) kirikus toimuv tõrjunud ümbruskonna elanikud sellest pühakojast täielikult eemale.

Seda peamiselt seetõttu, et kirikukoguduse põhiülesanded, nagu hingerahu jagamine, suhtlemine koguduse liikmete ja lähielanikega, liikmeskonna suurendamine, kiriku ennistamine jms. on jäetud täiesti tahaplaanile.

Seevastu toimub hr. Üpruse ja koguduse juhatuse esimehe hr. M.Sinisaare poolt ambitsioonikas ja forsseeritud hoolekande- ja äritegevuse eelisarendamine.

Meie tõekspidamiste kohaselt on hädasolijate abistamine iseenesest igati loomulik ja positiivne tegevus, kuid seda vaid juhul, kui see tuleneb siirast ja omakasupüüdmatust missioonitundest.

Peeteli kirikus see kahjuks nii ei ole. Risti-vastupidi – heategevuse sildi all toimuvad üsnagi kahtlustäratavad ja hämarad äritehingud.

Lapsed, kellest osa on kodudest lausa ära meelitatud ning kiriku keldrisse jt. ruumidesse majutatud, on sellele vaid kattevarjuks ja maskeeringuks. Võime seda väita ja kinnitada, olles olnud tunnistajateks sagedastele humanitaarabina laekunud kauba ümberlaadimistele ja sellega kaasnenud ekstsessidele.

On kuulda olnud versioone, et koos Peeteli kirikust vanglatesse suunatud humanitaarabiga siseneb kinnipidamisasutustesse ka üht-teist keelatut… Selle väite paikapidavuse kohta meil arusaadavalt tõendid puuduvad, kuid selle tõeseks osutumine imestama meid ka enam ei paneks. (Te ilmselt nüüd juba mõistate, milline variseri maine on ümbruskonna inimeste silmis EELK Peeteli koguduse kirikuõpetajal A. Üprusel...).

Lisaks kohalikele elanikele näevad kogu seda alatust, silmakirjalikkust ja julmust ka kirikus elavad lapsed. Kas selliseid kogemusi, kus kirikuisa sõnad ja teod ei lähe kaugeltki kokku, on nendele lastele ikka vaja? Seame tõsise kahtluse alla Peeteli kirikus ilma Sotsiaal- ja Tervishoiuameti heakskiiduta toimiva lastekodu kasvatustingimused ja -meetodid.


(Suutmata leppida valitseva olukorraga oli meie kirikust hiljuti sunnitud lahkuma ka
lastekodu juhataja, pastor-teoloog Inge Ojala koos kõigi oma hoolealustega.)
Kogu sellise äritegevuse kõrval on täiesti hooletusse jäetud arhitektuuri- ja ajaloomälestiseks tunnistatud kirikuhoone – tehtud on vaid ebaseaduslikke ja kooskõlastamata ümberehitusi.

Nii hoolimatu ja ignorantne suhtumine ühelt kirikuõpetajalt tema hoolde usaldatu suhtes on meiearvates lubamatu. Samas on järgmise äriprojektina plaanis kirikla territooriumile rajada sisuliselt 4-korruseline hoone, mida esitletakse kui laste- ja noortekeskust, kuid mille tegelik otstarve ja eesmärk pole sugugi nii üheselt mõistetavad. (Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hinnagul uut lastekodu Tallinnasse rajada ei ole vaja, kuna olemasolevad katavad ja ületavad tegelikud vajadused.).

Meie soov on, et praeguseks rüvetatud Peeteli kirik saaks tagasi pühamule väärilise väljanägemise ning hinguse; oleme valmis oma nõu ja jõuga selle eesmärgi saavutamist toetama, eeldusel, et praegune kirikuõpetaja ametist lahkub.

Me väga sooviksime, et meie kodukandi- kirikuelu juhataks edaspidi aus ja aateline kirikuõpetaja, kes suudaks taastada kaotatud usalduse ning omaks autoriteeti ka ümbruskonna elanike silmis.

Me väga palume Teid, et Te ei ignoreeriks meie taotlusi ning teeksite kõik endastoleneva selleks, et ei leviks vale, valskus ja variserlikkus, vaid võimutseksid tõelised kristlaslikud väärtused --- et tõde tõuseks ja vale vajuks.


Veebruar 2005.a.

Peetelis on kõik üks? Avo Üprus selgitab

Viimasel ajal on segadust tekitanud Peetelis pikka aega käibel olnud fraas "Peeteli kogudus ja Sotsiaalkeskus on kõik üks", kuid põhjalikumalt süvenedes näeme, et tegemist on selgelt kahe erineva organisatsiooniga, kahe juriidilise isikuga. Teiseks, kui kogudus kõike teeb, milleks on siis vaja Peeteli Sotsiaalkeskust?

Õpetaja Avo Üprus selgitab.

Avo Üprus: Ma olen loomulikult päri sellega, et Kiriku Sotsiaalkeskust (SK) saab vaadelda nö tütarettevõttena.

Avo Üprus: Kogudus on loonud sotsiaalkeskuse ja osaleb juhtimises oma esindaja kaudu.

Algis: "Jään endale kindlaks - SK ja kirik ei ole kõrvaltvaatajale 2 eraldiseisvat asutust. Just isikus ongi küsimus, sest 2 asutust ja 1 isik. Annetuste adressaat ongi valdavalt ainult 1 inimese, Mati Sinisaare suva järgi otsustatud. Veel korra, annetaja ei tee vahet ja näeb kirikut."

Avo Üprus: "Kogudus on teatud ülesanded delegeerinud sotsiaalkeskusele ja sotsiaalkeskus täidab neid iseseisvalt."

Algis: "Ei saagi selle punkti sügavamõttelisusest aru! Täna kasutab SK hüvesid, mis minu arust 100% talle ei kuulu ning kui ta nende hüvede tarbimisega iseseisvalt hakkama ei saaks ehk siis oleks sellel punktil ka mingi sügavam mõte. - iroonia."

Avo Üprus: "Koguduse ja sotsiaalkeskuse ühiste kuludena vaadeldavad kulutused kaetakse valdavalt sotsiaalkeskuse eelarvest."

Algis: "See on loomulik, et valdavate kulude tekitaja tasub ka valdava osa arvest, või mis? Selle arvete maksmist ei tasuks liiga palju esile tõsta, sest ei ole kinnitust leidnud asjaolu kellele üldse ja palju annetatakse. Kuid on kindel, et SK kasutab kiriku ruume nagu enda omi, samas kui kogudus võiks nende välja rentimisega teenida tulu. Mitte kogudusel ei ole kasulik, et SK tema koguduse osa arvest tasub, vaid SK-l on kasulik kom.makseid tasuda, siis saab seda kuulutades ja tasuta kirikuruume kasutada."

Avo Üprus: "Kui lapse metafoori juurde jääda, siis sotsiaalkeskus ei ole laps, kes majandab vanemate ettevõtet vaid on ise see ettevõte, mida juhivad, selleks volitatud täiskasvanud ja asjatundlikud isikud. Ausam on öelda, et täiskasvanud laps elab oma elu ning toetab vanemaid. Lapse paljaksvarastamine ega ukse taha heitmine ei ole tsiviliseeritud rahvaste hulgas tolereeritav tegevus."

Algis: "Tohoh, kas SK on siis kirikust eraldiseisev asutus, mida juhivad kogudusest erinevad inimesed? Kui selliseid retoorikasse jäävaid väiteid vähem oleks, siis ei oleks ilmselt ka tänast diskussiooni huvide konfliktist, sest just huvide kattumine on tekkinud vastasseisu põhjus! Ja tegelikult ei saa ju keegi hetkel enam aru kumb siis laps oli? SK? või hoopis kogudus? Veel enam, minul on küsimus: '' Kas SK ÜLDSE HAKKAMA SAAKS, KUI TA EI PAIKNEKS KIRIKUS''?"

Avo Üprus: " Peeteli koguduse töö sotsiaalkeskuse kaudu andnud kümnetele lastele tuleviku, hoidnud ära kuritegevust, hälbivat käitumist, marginaliseerumist, vähendanud haigusi ja loomuvastasust. Me peame selle üle uhked olema. Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuse loomine oli õige samm ning ei ole tänaseni end ammendanud. Kogudus tegi õige valiku ega pea seda häbenema."

Algis: "Keegi ei vaidle ju vastu, ainult et peaks ka natuke koguduse ja kiriku tegevust tavapärastama ning seisma ka kogudusetöö elavdamise eest, liikmete arvu suurendamise eest jms."

Fraud in Fact: Bethel Congregation children work. Documented facts.

Dear supporters of Bethel Congregation children work!

My name is Algis Ventsas and I am a member of Tallinn Bethel Congregation. I am writing this letter with a heavy heart, but as a former participant of the children work I feel concerned that the essence of that work has turned to being formal and the Centre's activities have come to damage the community and state. Therefore I feel it’ my duty to inform you – our children’s work donor, about the problems of this work.

With a (now deceased) member of our church, Kalev Kello, we were the first to bring in 1996 the children from Kopli to the church to wash and eat and I also transported them to Aa manor house, where there was situated a shelter. We left the children work (that we started from an empty place and turned into valuable work) in Mati Sinisaar’s hands; yet by now he has substituted it by an organization from which original name today is left out the word „Christian“ with the explanation – or otherwise we will not be supported by local and governmental departments. Now since the „Christian” name removal, the funds have increased from abroad but all government funds have ceased. The funds and security from controlling such amounts of funds have created in Mati Sinisaar the permission to be a law unto himself. As he likes to say, “We are a country within a country”.

The most sad is the people that have been hurt through these practices, in many ways. Shameless Mati Sinisaar’s incompetent decisions have shown total lack of financial understanding, and this has not been a fleeting stage but has persisted and shown to be a permanent and serious problem that has grown into a feeling of being invincible. All failures are explained as “God’s will”. Under this without any form of regulation or control or fear of even correction, there is danger to make God a cover for confusion.

Since 1998 Bethel Congregation has continuously helped the children lacking parental care, creating for that purpose Bethel Church Social Centre with its Daily Care Centre and Children Home. During that period there have constantly occurred misunderstandings and conflicts with the corresponding state departments and local community; most of the reasons have remained incomprehensible to most of the members of the congregation and workers of the Centre.

We have often heard feedback from abroad the unjustified disparagement of the Estonian Republic’s social and welfare work; the kind of attitude towards our state has obviously been created by the negative reflection given abroad by the workers of Bethel Social Centre, with the aim to raise more sympathy and thus get more financial and humanitarian aid from abroad. In the question of Bethel’s children work I inquired of Tallinn Social Welfare and Health Care Department and to the Harju County Governor.

Having received the answers from all the above mentioned, we are obliged to inform you, that the whole children work of Bethel Church Social Centre has taken place without the appropriate ACTIVITY LICENCE, i.e. in the way they see it fit, without any state control.

Hence, operation of the Bethel Church Social Centre is in straight contradiction with several laws of the Estonian Republic, i.e. unlawful. The Pelgulinn House Owners Society as well, local inhabitants, have gathered 455! signatures on a petition. They have constantly expressed their dissatisfaction with Bethel Church’s activities (the new so called “youth home” planned into the yard of the church, vandalizing youth around the church etc).

As the activities of the Bethel Church Social Centre are mainly financed by donations from abroad (in a very small amount by donations from Estonia; state support is absent) and many questions have risen concerning the reasoning of asking the money from abroad and the usage of financial means (corruption, envelope wage etc), we think that it is important to explain to you the actual background of the activities of Bethel Church Social Centre. Many people have been hurt, and many conflicts have been started by the power of money.

We hereby present you the copies of all the correspondence with the named state
administrative agencies and also the position of the representatives of the local community and the official decisions (translations).

With blessings,
Algis Ventsas
Member of EELC Tallinn Bethel Church Congregation
Email: psoriaasikeskus@gmail.com
phone: +372 545 33 660, +372 56 204 707
skype ID: psoriaasikeskus
Skype phone nr 712 1954

PS
While compiling this letter I still was the member of the Bethel Church Board. My wife, Marge Heinoja-Ventsas was a member of the audit committee. At the congregation plenary session on the 23th of May 2010 I was removed from the Church Board on the initiative of priest Avo Üprus; as well was removed my wife from the audit committee.

Annexes:
1. Algis Ventsas and Avo Üprus, Conflikt of interest debate (page 3-5)
2. Letter from the Vice-Chairman Marek (page 6-8)
3. Letter from the orphanage director Inge Ojala (page 9-11)
4. Pelgulinn House Ovwners Society (page 12-15)
5. Tallinn, Social and Healt Service(The original questions-answers and translation)
(page 16-20)
6. Harju County Governor(The original questions-answers and translation) (page 21-26)
7. Statement about exercised supervision of the quality of the social service provided
in(The original questions-answers and translation) (page 27-40)

The whole document can be found this URL:
http://www.valgusravi.ee/img/Bethel_congregation_social_work.pdf

Peeteli - kahe mehe ebaseaduslik eksperiment?

Peeteli kiriku Sotsiaalkeskuse 2009majandusaasta aruanne (avalik info) algab ilusti eesmärgi sõnastusega:

MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuse eesmärgiks on arendada sotsiaalkiriku mudelit ennetades ja lahendades konflikte ühiskonnas, osutades abi kriisiseisundis inimestele ja vanemliku hoolitsuseta lastele ning kasvatada lastest eluga toimetulevad ja ühiskonnale vajalikud kodanikud.

Meie sihtgrupiks on:

• vaesed või vaesusriskis lapsed
• vanemliku hoolitsuseta lapsed
• kasvatusliku erivajadusega lapsed
  

Aastal 2009 tegutsesid Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuses lastekodu ja päevakeskus riskilastele, lisaks toetame vähekindlustatud peresid ja
kodutuid.

Kommentaar:

1. Aruandele on alla kirjutanud kaks juhatuse liiget: Mati Sinisaar ja õpetaja Avo Üprus (samad isikud on koguduse juhtfiguurid läbi aastate, kõik teised liikmed muutuvad aasta-aastalt).
   Seega võib tõlgendada Sotsiaalkeskust ja kirikut kui nende kahe mehe laevana (Titanic?), mis avamerel nende suunatud kursil seilab? Kellegi teise nõuandeid, k.a. lastekaitsetöötajad, ametnikud, koguduse liikmed arvesse ei võeta.
   
2. Ebaseaduslik.
   Harju maavanema järelvalve kohaselt puudub vastav tegevusluba lastekodu teenuse osutamiseks. Lastekodu ei ole mainitud põhikirjas tegevuste loetelus.
   Seega on tegevus ebaseaduslik?
   Viide: Harju maavalitsuse järelvalve on leitav siit.
   Omavoliline laste hooldamine sotsiaalkeskuses ja kasuperedes - Tallinna Tervishoiu- ja Sotsiaalameti seisukoht
3. Kui palju on EELK-s sotsiaalkirikuid? Me oleme eksperiment?! Millal see lõppeb? Tavaliselt on projektidel algus ja lõpp, siin lõppu ei tule? Nii jääbki? Keegi midagi ei ütle ega kontrolli. Konsistoorium?
4. Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused summas 238 216 krooni (aastal 2008 - 224 179 krooni).
   
   MOTT -KAHE MEHE EBASEADULSIK (ÄRILINE) EKSPERIMENT
   
   
5. Sihtgrupp on sõnastatud "lapsed", tonnide viisi humanitaarabi saajaid on suuremalt jaolt täiskasvanute riskigrupp. Mida lapsedki sellega peale hakkaksid, ok, ei nori, see on teisejärguline küsimus.
   Kui kaua lastega nännutatakse, et neist saaks ükskord eluga toimetulevad ühiskonnale vajalikud kodanikud?
   
6. "Sotsiaalkirik" on õpetaja Avo Üpruse isiklik nägemus. Hästi organiseeritud struktuuriga toimiv sotsiaalkirik on Päästearme, eks? Sotsiaalteenuseid osutavaid MTÜ-sid ja organisatsioone on Tallinnas külg külje kõrval, kas tõesti peab kiriku rõhuasetus olema sotsiaaltööl, selle asemel et hoolitseda Jumala majapidemise eest, kuningriigi kuulutamise ja hingede võitmise eest?
   
7. Konfliktide ennetamine ja lahendamine ühiskonnas? Ilus. Aga kuidas on lood koguduse sees olevate konfliktide lahendamise ja ennetamisega? Ebakõla. Kui ei osata konflikte lahendada oma koguduses täiskasvanud õdede-vendadega, siis mis õigust on minna tegelema teiste inimeste lastega? Kui ei osata lahendada konflikte omavahel, ei tohiks lubada Peeteli laevukest ehk Kristuse pruuti tüürimagi. Kas inimesed, kes ise ei järgi seadusi, on eeskujulikuks lastele, sobivad kujundama lapse elu?
   
8. Kogu sihtgruppi tuleks lõpuks varustama hakata õngedega mitte tonnide viisi humanitaarabi ja sakummiga.
9. Miks on Peeteli kodukal inglise keeles Pastoral care, kui tegelikult ei ole pastoraalse hoolitsusega miskit pistmist, seal ei tööta ju ühtegi vaimulikku. Ja ei ole enam Kristlik Sotsiaalkeskus, Kristlik võeti eest ära, et rohkem annetusi/toetusi saada. Häbenetakse Kristust?
   

********************

• Päevakeskuse klientide arv 2009 aastal oli keskmiselt 10-15 last päevas. Kokku sai päevakeskuse kaudu toetust üle 45 lapse.
• Lastekodus elas 2009 a. 10 – 12 last ja noort. Lastekodus elamise eeltingimuseks on lapse soov ja valmisolek täita igapäevast koolikohustust.

• Õnnistust on meil olnud rikkalikult - huvitav, miks kogudusel seda õnnistust ei ole, miks koguduse varad aastaid järjest aina hääbuvad ja miks kogudus sureb, samal ajal Sotsiaalkeskus on rikkalikult õnnistatud? Õigus jah, kogudust juhivad need samad kaks isehakanut. Kus on su vara, seal on ka su hing.
• Lastele korraldasime mitmeid erinevaid üritusi (kanuu-ja seiklusmatkad, teatri külastused, ujulate külastamine, uisutamine, ekskursioonid, laagrid jne). 2009 aastal
  korraldasid meie koostööpartnerid Norras 3 suvelaagrit, kus viibis kokku üle 40 lapse. Saaremaa laagrikeskuses oli võimalik viibda rohkem kui 30 lapsel ja laager kestis kokku 45 päeva. Kõik laagrid ja ka muud meie poolt pakutavad teenused on meie klientidele tasuta.
  (see kõik on tore! Aga kogudus? Üks teatrireis, mille nad ise kinni maksid?AGA MILLAL ON KOGUDUSE VÄLJASÕIDUD? VÄHEMALT 1 VÄLJASÕIT? )

****************************

Äriettevõtete eesmärk on teenida omanikele kasumit. Ok, mittetulundusühingu saab ka enda kasuks tööle panna, palgana, erisoodustusena, lasta hüvitada kulusid, humanitaarabina, sularahaannetustest jms .

Tööjõukulud koos maksudega olid 2 744 497 ehk 228 708 krooni kuus! Enamik eesti (äri)ettevõtteid ei saa nii suurt palgafondi pidada, siin on tegu mittetulundusega. Aruandest ei loe välja, mitu töötajat on, kuskilt dokumendist meenub 12

Lisaks on rida (lk14) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused summas 238 216 krooni (aastal 2008 - 224 179 krooni).

Küsimus: Kui tööjõukulud moodustavad poole eelarvest (Harju maavalituses õiendist), siis st iga kuu peaks majandamiseks tulusid olema ligi 450 000? Ligi pool miljonit annetajate ja toetuste raha iga kuu? Või? Kogudus võiks ise säästlikuma teenusepakkuja valida!



Kommetaar K.O
Peeteli kogudus ja sellega seotud sotsiaalkeskus püüab end üldsusele näidata kui heategijat, kuid reaalselt on suuremas osas tegemist puhtakujulise äriga. Sihiteadlikult halvas seisukorras hoitavasse kirikusse elama meelitatud lapsi eksponeeritakse bussitäitele välisturistidele kui turismiobjekte.

Vastus: Jah, kuid tänaseks on kirik ilusti renoveeritud. Oli ammu juba kõlakaid, et kiriku renoveerimiseks on ammu finantse antud, kuid just räämas kirikut nähes on olukord südant lõhestavam ja raha annetatakse rohkem. See jube eeskoda sai 2009 suvel korda tehtud. Algise algatusel! 10 500 krooniga alustati, siis leiti teine samapalju või natuke rohkem juurdegi.
******
Kahju neist paljukannatanud lastest, keda jumalasulased nüüd omakorda ärakasutavad. Neid lapsi oleks saanud veel päästa, kui nad korralikku kaasaegsesse lastekodusse oleks toimetatud. Peetelis nende tulevik tegelikult aina tumeneb, kuigi nad ise seda veel ilmselt ei oska mõista. Nii tore on ju pisut vanemate ja elukogenumate noorukitega koos lõbutseda jms.

*******

Lapsed on kogu selles loos vaid tankistideks ja haletsustunnet tekitavaks sildiks -- tegelikult on krimi-minevikuga tellijal A.Üprusel ja tema marionetil Sinisaarel kinnisidee peamiselt riigi- ja linna vahenditega ehitada võimalikult suur maja ning seejärel oma äranägemise järgi tegutseda, ka hoonet ühiselamuna väljaüürides. Linna Sotsiaalametile pole nad kunagi allunud, rääkimata avaliku arvamusega arvestamisest. Mingit omakasupüüdmatut teenet Peeteli seltskond küll ei paku, kui siis karuteenet neile kodudest ärameelitatud lastele....


Majandusaasta aruanne on leitav siit

Ajakirjanikud armastavad lugusid prügihunnikutest leitud lastest

Seal on verd ja pisaraid. Halvale maailmale saab vastandada heategijat, Peeteli kiriku õpetajat ja Riigikogu liiget Avo Üprust. Peeteli kiriku keldris avati Üpruse eestvedamisel juba aastaid tagasi laste varjupaik. Keldri 400 ruutmeetril on tõesti elanud ja elab lapsi, kes on pärit kõige halvematest oludest. N-ö täielikul hooldusel, sisuliselt lastekodus on neid seal aastate lõikes olnud keskmiselt 20. Pluss kümned lapsed, kes elavad küll peredes, aga keda hooldatakse.
Pildid norrakeelses voldikus, millega MTÜ kutsub abistama Eesti tänavalapsi, ärataksid kadedust igas fotograafis. Need paneksid heldima iga inimese ja paljudes eestimaalastes tekitaksid need ka komplekse, sest ei tahaks ju elada nii mannetus riigis, nagu voldikust mulje jääb.

Eriti ilmekas on foto Kopli baraki aknast välja vaatavast poisikesest. Ta ootab kogu oma olemusega, et teda ometi keegi abistaks. Sama kõnekas on ka prügikuhi ühe teise Kopli baraki kõrval, mille juurde on samuti monteeritud nukrailmeline poisike. Selle voldiku abil on Norrast Eesti tänavalastele abi korjanud Peeteli kiriku juures tegutsev mittetulundusühing. Selle MTÜ abil on Peeteli kiriku õpetaja ja poliitik Avo Üprus rajanud Pelgulinnas paiknevasse kirikusse lastekodu. Praegu kavatseb ta kiriku kõrvale rajada umbes paarikümne miljoni kroonist uut lastekodu ja päevakeskuse hoonet, mille peaks suures osas kinni maksma maksumaksja.

Ainult et Tallinna laste turvakeskuse juhataja Erki Korp küsib: “Alati, kui keegi räägib Eesti tänavalastest, küsin: tulge ja näidake mulle mõnda.” Ta kiidab Üpruse abistajategevust – 90ndate teisel poolel oli seda vaja –, kuid arvab, et praegu tegeleb MTÜ enda olemasolu õigustamisega. Aeg on edasi läinud, sotsiaalsüsteem arenenud ja tänavalapsi Eestis, kui mõni erand välja arvata, tegelikult enam ei ole.

Allikas "Äri heategevuse sildi all", SALDO juuli 2006

MIks Inge Ojala lahkus kogudusest?

eks see on keeruline lugu ja ausalt öeldes ei tahaks üldse seda teemat puudutada, palju aega on mööda läinud ja tahaks unustada. Mõtlesin pikalt ,kas üldse vastata, sest ega ma ise pole ka kõike elus õigesti teinud. Ja olen ka üks vigadega inimene, nagu me kõik.

Alguses oli kõik kaunis ja hea ,nagu ikka lugudes, hiljem muutus asi keeruliseks.Kuna mina tegelesin lastega siis saan vastata ainult selles kontekstis. Eks Ta läks ikka väga raskeks, see õhkkond,milles pidin töötama.

Psüühiliselt olin täitsa läbi, Mati juhtimisstiil oli-on väga kummaline, selline tunne on ,et see on nagu tema isiklik firma,ega minuga viimased 2-3.aastat nõu ei peetud ,ei majandus ega laste kasvatusküsimustes, kuigi lapsed said korralikku pearaha iga kuu, umbes 6000 eeki-laps, pidin ikka ise otsima rahastamist laste huviala ringide ja haridusprojekti jaoks ,see oli see vene lapsed eesti kooli, seal oli nii keeleõpet vaja kui toetatud õpetamist eesti kooli minnes, kui tagasi mõtlen, siis imestan isegi, et kuidas vastu pidasin, Issanda abiga.Vahel tehti ikka väga rumalaid otsuseid, teadsi juba ette ,et need ei tööta ,algul püüdsin sinimsilmselt ikka sõna võtta ,aga mind ei kuulatud.

Olgu mainitud, et rääkisin mitmeid kordi ka Õpetaja Avo Üprusega nendest asjadest ,aga midagi ei muutunud,äkki ei võetud mind tõsiselt...ei tea, mis inimeste peas toimub.Praegu Mareku kirja lugedes sain aru, et Peetelis pole midagi muutunud ,probleemid ja olukorrad on samad... aga selle jama sisse tagasi küll ei tahaks. Hea elukooli sain küll ,tean täpselt milline juht ma ei taha ega tohi olla, inimestest peab lugu pidama ,mitte õpetama neid endast sõltuma ...ja kõik siin ilmas ei ole äraostetav.

Tuleb veel meelde see, kuidas tihti kasvatajatega lastele saadetud humanitaarabi või magusat peitsime voodite alla ,et Mati ära ei viiks sinna kuulsasse kuurialusesse kiriku kõrval, need olid sihtotstarbelised saadetised...eks võiks ju memeuaaritada terve raamtu jagu ,aga on sel mõtet....lisan veel et see ei ole mitte ühe elus kibestunud naise vaatenurk , olen õnnelikus abielus 4-väikse lapse ema, soovin kõigile jaksu ja jõudu ning kena kevadet,

Inge Ojala-Pihlaja,

Päästearmee Eestis,

Sotsiaaltööjuht.

Lisa:
mulle tundus imelik juba Peetelis töötades, et räägiti aastaid ühte ja sama teksti nii linnale kui välismaal,kuigi olime edasi arenenud, tekst jäi ikka samaks... et raha ei ole. Tundus nagu me ei räägi õigust , aga see pole ju aus annetajate suhtes. Eriti tähelepanelik peaks olema sihtotstarbeliste annetustega.Ei pea olema kogu aeg opositsioonis teiste institutsioonidega, ei pea tõestama, et teised on pahad ja meie head. Suhted eri asutustega on väga tähtsad, mõnikord peab ka oskama kaotada nii rahas kui muidu ,et häid suhteid hoida. On väga tähtis, millist infi liigub asutuse kohta.

Ma arvan, et kogudus ise on valinud ja otsustab, kes keda ja kus esindab.Inimeste enda otsustada, millist elu nad tahavad elada, muutused on alati valulikud ,aga tasuvad end kuhjaga ära. Nii et viskan lumepalli tagasi ,sorry.

Miks aseesimees Marek lahkus kogudusest?

Närvid on varsti juba viis aastat Matiga sõdimisest puhkust saanud ja aeg, nii mõndagi juba unustada lasknud, kuid püüan meelde tuletada. Samas usun ja loodan väga, et Peeteli kogudusel varsti selline juht on, keda võib usaldada.

Üks peamine põhjus, miks tagasi astusin, oli selles, et mulle ei meeldinud Mati rahadega susserdamine ja tahtmine kõigi asjade üle ainuisikuliselt otsustada. Arvatavasti oli tal vaja seda selleks, et siis ise segamatult oma äranägemise järgi rahade liigutamist organiseerida. Mäletan, et sel ajal käis just kiriku ja uue maja projekteerimise tegevus. Ta võttis uue maja arhitektiks oma õemehe ja maksis talle selle aja kohta päris korralikke summasid. Uue maja ehituse vastu olin ma juba eos.

Algusest peale oli ju näha, et summad mida sellise maja ehitamine ja ülalpidamine vajanuks, oleksid kiriku rekonstrueerimise suretanud. Kuna see tegevus on ju putalt annetustele rajatud. (Algul kerjan, et saaks maja ja siis ülalpidamise. Ise püüan vahepeal sellest segasest august “Suurt kala”.) Sry aga selline asi on jama ja käib minu tõekspidamiste vastu!

Mati püüdis mind panna tema poolt kehtestatud raamidesse ilma, et see midagi paremaks muutis. See hakkas mulle vastu. Püüdsin sellest välja rabeleda, kuid ei lastud. Võimalik, et ta nägi selles ohtu või vandenõud. Sellise tegevusega sai selles majas tema poolt nullitud minu perspektiiv kuhugi edasi jõuda ja areneda. Võimalik, et kartis midagi. Kuigi ametlikult olin Sotsiaalkeskuses tööl, kus olid mul ajajooksul tekkinud igapäevased tööülesanded. Lisaks sellele olid sagedased nn. ühekordsed tööülesanded, nagu ta neid nimetas. Oli juhuseid, kus pidi vastavalt tema varasematele kokkulepetele tegema tema tuttavatele kolimisteenust, vms. Korduvalt sai küsitud “Direktorilt” ametijuhendit, mida ma ei näinud kunagi. Arvan, et selle taga võis olla 2 põhjust, kas ta ei osanud seda teha või ei olnud see talle kasulik.

Meenub ka Inge Ojala juhtum, kus Inge tuli nuttes ja ütles, et Mati käis ja nõudis temalt enda kätte sularaha, mis oli annetatud tänavalastele sihtotstarbeliselt. Kahjuks summat ei mäleta aga tegu võis olla umbes 300.- EUR vms.

Aastal 2002 läksin õppima Mainori Kõrgkooli, mulle tundus, et see Matile eriti ei meeldinud. Olgugi, et ta sellel eriti väljapaista ei lasknud. Jõudis kätte 2005 aasta kevad, kooli lõpetamine. Ühel päeval astus Mati minu juurde ja palus, et ma kirjutaks lahkumisavalduse “Omal soovil”. Keeldusin muidugi. Sama asja oli ta ka juba aasta varem minu käest soovinud. Asi päädis muidugi sellega, et ta leidis võimaluse mulle kätega kallale tulla. Ruum, kus rüselus toimus asus keldris asuva köögi vastas nn. produktide hoiustamise ruum. Antud intsidenti juhtus pealt nägema ka Anneli Jahu, kes töötas Peetelis kokana.

Kindlasti on neid seiku veel palju, kus Mati oma positsiooni ja võimu kasutades inimestele haiget tegi. Nagu ma juba alguses kirjutasin ei menu kõik. Aeg on lasknud vihal lahtuda. Arvan, et kui sinna nädalaks tööle tagasi peaksin tulema siis suudaksin kirjutada enamat. Sest ma ei usu, et selles inimeses midagi muutunud on. Edu sulle võitluses õiguse eest!

Tervitades

Marek