Lugupeetud peapiiskop hr. A.Põder,
Pöördume Teie poole seoses murega Tallinnas Peeteli kirikus toimuva pärast.
Nimelt on viimastel aastatel (pärast A.Üpruse määramist Peeteli koguduse õpetajaks) kirikus toimuv tõrjunud ümbruskonna elanikud sellest pühakojast täielikult eemale.
Seda peamiselt seetõttu, et kirikukoguduse põhiülesanded, nagu hingerahu jagamine, suhtlemine koguduse liikmete ja lähielanikega, liikmeskonna suurendamine, kiriku ennistamine jms. on jäetud täiesti tahaplaanile.
Seevastu toimub hr. Üpruse ja koguduse juhatuse esimehe hr. M.Sinisaare poolt ambitsioonikas ja forsseeritud hoolekande- ja äritegevuse eelisarendamine.
Meie tõekspidamiste kohaselt on hädasolijate abistamine iseenesest igati loomulik ja positiivne tegevus, kuid seda vaid juhul, kui see tuleneb siirast ja omakasupüüdmatust missioonitundest.
Peeteli kirikus see kahjuks nii ei ole. Risti-vastupidi – heategevuse sildi all toimuvad üsnagi kahtlustäratavad ja hämarad äritehingud.
Lapsed, kellest osa on kodudest lausa ära meelitatud ning kiriku keldrisse jt. ruumidesse majutatud, on sellele vaid kattevarjuks ja maskeeringuks. Võime seda väita ja kinnitada, olles olnud tunnistajateks sagedastele humanitaarabina laekunud kauba ümberlaadimistele ja sellega kaasnenud ekstsessidele.
On kuulda olnud versioone, et koos Peeteli kirikust vanglatesse suunatud humanitaarabiga siseneb kinnipidamisasutustesse ka üht-teist keelatut… Selle väite paikapidavuse kohta meil arusaadavalt tõendid puuduvad, kuid selle tõeseks osutumine imestama meid ka enam ei paneks. (Te ilmselt nüüd juba mõistate, milline variseri maine on ümbruskonna inimeste silmis EELK Peeteli koguduse kirikuõpetajal A. Üprusel...).
Lisaks kohalikele elanikele näevad kogu seda alatust, silmakirjalikkust ja julmust ka kirikus elavad lapsed. Kas selliseid kogemusi, kus kirikuisa sõnad ja teod ei lähe kaugeltki kokku, on nendele lastele ikka vaja? Seame tõsise kahtluse alla Peeteli kirikus ilma Sotsiaal- ja Tervishoiuameti heakskiiduta toimiva lastekodu kasvatustingimused ja -meetodid.
(Suutmata leppida valitseva olukorraga oli meie kirikust hiljuti sunnitud lahkuma ka
lastekodu juhataja, pastor-teoloog Inge Ojala koos kõigi oma hoolealustega.)
Kogu sellise äritegevuse kõrval on täiesti hooletusse jäetud arhitektuuri- ja ajaloomälestiseks tunnistatud kirikuhoone – tehtud on vaid ebaseaduslikke ja kooskõlastamata ümberehitusi.
Nii hoolimatu ja ignorantne suhtumine ühelt kirikuõpetajalt tema hoolde usaldatu suhtes on meiearvates lubamatu. Samas on järgmise äriprojektina plaanis kirikla territooriumile rajada sisuliselt 4-korruseline hoone, mida esitletakse kui laste- ja noortekeskust, kuid mille tegelik otstarve ja eesmärk pole sugugi nii üheselt mõistetavad. (Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hinnagul uut lastekodu Tallinnasse rajada ei ole vaja, kuna olemasolevad katavad ja ületavad tegelikud vajadused.).
Meie soov on, et praeguseks rüvetatud Peeteli kirik saaks tagasi pühamule väärilise väljanägemise ning hinguse; oleme valmis oma nõu ja jõuga selle eesmärgi saavutamist toetama, eeldusel, et praegune kirikuõpetaja ametist lahkub.
Me väga sooviksime, et meie kodukandi- kirikuelu juhataks edaspidi aus ja aateline kirikuõpetaja, kes suudaks taastada kaotatud usalduse ning omaks autoriteeti ka ümbruskonna elanike silmis.
Me väga palume Teid, et Te ei ignoreeriks meie taotlusi ning teeksite kõik endastoleneva selleks, et ei leviks vale, valskus ja variserlikkus, vaid võimutseksid tõelised kristlaslikud väärtused --- et tõde tõuseks ja vale vajuks.
Veebruar 2005.a.
1 kommentaar:
Ja mis vastati? Ilmselt leiti, et asjad on korras? Selliste kirjade lagedale toomine näitab ühemõtteliselt, et tegu on kavandatud rünnakuga koguduse õpetaja vastu.
Postita kommentaar