Õiend järelevalve teostamisest sotsiaalteenuse osutamise kvaliteedi üle MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuses

I. Sissejuhatav osa

Järelevalve sotsiaalteenuse kvaliteedi (edaspidi Teenus) osutamise üle MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuses (Preesi 5/7, 10320 Tallinn, registrikood 80118750) (edaspidi Keskus) on läbi viidud Sotsiaalhoolekande seaduse § 7 lg 2 ja § 38 ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 84 punkti 16 alusel. Järelevalvet teostasid 07.05.2010.a. Harju maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna sotsiaal- ja tervishoiutalituse juhataja (Kaja Rattas) ning Harju maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiutalituse peaspetsilist (Tiiu Pärnmäe).

Järelevalve läbiviimise eesmärgiks oli kontrollida Sotsiaalhoolekande seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmist kohapeal, saada järelevalve teostamiseks vajalikku teavet, tutvuda dokumentide originaalidega ja saada neist ärakirju, teha vajadusel teenuse osutajale ettepanekuid ja ettekirjutusi. Samuti tutvumine laste elukeskkonnaga; laste tervise kaitse ja muude põhiõiguste tagamise kontrollimine.

Järelevalve juures viibis ja selgitusi andis Keskuse direktor, Mati Sinisaar.

II. Teenuse osutamise kirjeldus ja analüüs
Finantseerimine ja koostöö
Keskus on eraõiguslik hoolekandeasutus, kus põhikirja alusel osutatakse:
päevakeskuse-, turvakodu-, ja lastekodu teenust; samuti on keskuses tugikorterid ning arenduskeskus.

Keskuse eelarve kujuneb põhiliselt regulaarselt laekuvates toetustest ja annetustest.

Toetajateks on enamasti ettevõtjad ja eraisikud nii välisriikidest kui ka Eestist. Samuti on Keskuse tööd toetanud Põhja-Tallinna Valitsus, kuna suurem enamus Keskuse teenuse kasutajaid on Põhja-Tallinna elanikud. Eelarvest ligi poole moodustab palgafond.

Keskuse põhikirjaga on sätestatud, et oma tegevustes juhindub Keskus Eesti Vabariigi põhiseadusest, sotsiaalhoolekandeseadusest, koolieelsete lasteasutuste seadusest ja teistest Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest ning Tallinna õigusaktidest.

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (edaspidi Amet) ostis Keskuselt lastekoduteenust aastatel 2001 - 2004. Ameti kinnitusel ei ole regulaarset laabuvat koostööd Keskusega olnud ning teenust osteti omal ajal kuna, teatud lapsed olid kinnistunud päevakeskuse tegevusse ning keeldusid Tallinna Lastekodusse tulemisest, kuigi selleks olid võimalused olemas.

Ka vastavalt Lastekaitse seadusele § 7 toimub ühiskondlik lastekaitse koostöös sotsiaaltalitusega, lastekaitse seaduse ja sotsiaaltalituse põhimääruse sätteid arvestavalt. Ameti kinnitusel on aga Keskus tegutsenud omavoliliselt ning Keskuse eesmärgid ei ühti Ameti vajadustega.

Asenduskodu- ja päevakeskuse teenus

Tallinna Linnavalitsuse 31.01.2007a korralduse nr 161-k “sotsiaalteenuste nõuete kinnitamine” viitab asenduskoduteenuse nõuete juures sotsiaalhoolekande seadusele ning selle alusel välja antud sotsiaalministri määrustele.

Lastekodu (asenduskodu) teenust osutatakse turvalise elu- ja õpikeskkonna kujundamiseks lastele ja noortele, kelle kodune olukord ei toeta toimetulekut ja hariduse omandamist.

Kuigi Keskuse juhataja nimetas oma põhiliseks tegevuseks asenduskodu teenust (lastekodu), ei ole Keskusele väljastatud vastavalt kehtivale korrale tegevusluba asenduskoduteenuse osutamiseks.

Keskuses elamine toimub lapsevanemate ja kohaliku omavalitsuse nõusolekul. Järelevalve teostamise ajal osutati (asenduskodu)teenust kokku 12-le lapsele.

Lisaks ülaltoodule suunab lapsi Keskusesse, kui sotsiaalprogrammi, ka alaealiste komisjon. Sotsiaalprogramm Keskuses vastab vaid osaliselt Tallinna Linnavalitsuse 31.01.2007a korralduses nr 161-k kinnitatud sotsiaalprogrammi sisu kirjeldusele, kuid mitte teistele nimetatud alapeatüki kriteeriumitele (n teenuse maht, protseduurid teenusele saamiseks jm).

Oluliseks tuleb pidada asjaolu, et Keskuse põhikirjas ei ole kinnitatud tegevusalana sotsiaalprogrammi, seega on selle teenuse osutamine vastuoluline.

Alates 01.01.2008 .a kehtib nõue, et asenduskoduteenusel viibiva lapse osas peab olema lapsele koostatud juhtumiplaan (juhtumiplaani vorm kinnitati 6. mail 2008).

Arvestades asjaolu, et osa Keskuses elavaid lapsi viibivad teenusel enne juhtumiplaani nõuet, siis peaks nende laste osas olema vähemalt arenguplaanid.

Selgus, et Keskuses elavatele lastele ei ole koostatud juhtumiplaani ega arenguplaani ei iseseisvalt ega koostöös kohaliku omavalitsusega.

Ülaltoodut arvesse võttes jääb selgusetuks, kuidas on ilma arenguplaanita võimalik
kirjeldada/hinnata lapse igapäevaelu rutiine ja nende muutumist, sündmuseid ja lapse arengus olulisi muutuseid. Juhtumiplaan pole mitte ainult dokumenteerimise vahendiks, vaid eelkõige töövahendiks, kuna selle koostamine ja üle vaatamine vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele § 15 4 lg 4, eeldab Keskuse ja eestkosteasutuse regulaarseid kohtumisi laste heaolu hindamiseks.

Nimetatud kohustusest ei ole kinni peetud. Laste juhtumite mittedokumenteerimine tekitab olukorra, kus järelduste tegemine on väga erinev ja sõltub sellest, kes on lapse tugikasvataja.

Keskuse direktori hinnangul on neil piisav koostöö kõigi teenusel viibivate laste elukohajärgsete omavalitsustega. Vajadusepõhiselt lahendatakse tekkinud küsimused ja probleemid, toimuvad arutelud, sageli telefoni teel.

Laste toimikute ning muude dokumentide hoiustamiseks on Keskusel olemas lukustatavad raudkapid. Teenuselt lahkumisel ei anta lapse dokumente üle elukohajärgsele omavalitsusele, Keskusele jääb originaal toimikust, mida hoitakse eraldi lukustatud arhiiviruumis. Ligipääs dokumentidele on Keskuse direktoril, juhatajal ja sotsiaaltöötajal.

Pöörame tähelepanu asjaolule, et isikuandmete töötlemisel tuleb Keskusel lähtuda Andmekogude seadusest ja Isikuandmete kaitse seadusest. Näiteks sätestab sotsiaalministri 09.01.2001 määrus nr 4 “ Laste hoolekande asutuse tervisekaitsenõuded” § 20 (1), et lapse vastu võtmisel hoolekandeasutusse peab kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja esitama hoolekandeasutuse juhatajale perearsti väljastatud tõendi. Viimane muudab laste toimikud delikaatsete andmetega dokumentideks, mispuhul peab Keskus registreerima delikaatsete isikuandmete töötlemise Andmekaitse Inspektsioonis. Delikaatsete andmete pikem loetelu on
sätestatud Isikuandmete kaitse seaduses § 4.

Järelevalve käigus selgus, et Keskus ei ole teinud vastavat registreeringut Andmekaitse Inspektsioonis.

Keskusel on mitu püsivat koostööpartnerit välisriikide näol ning seetõttu on Keskusel võimalik korraldada igal aastal lastele reise välismaale- suvelaagritesse. Nendel puhkudel on kohalike omavalitsuste poolt lastega reisima volitatud Keskuse direktorit, teisi keskuse töötajaid ja vastuvõtva pere liikmeid, samuti on olemas lapsevanemate sellekohased kirjalikud nõusolekud. Aegajalt kaasatakse reisidele ka lapsevanemaid.

Päevakeskuse teenusesse kuuluvad laste järelaitamistunnid, eesti keele õpe, vaba aja sisustamine, söök, hügieeniprotseduurid ja peresuhete tervendamine. Päevakeskuse lastele osutatakse ka materiaalset abi bussipiletite, ravimite, riiete ja jalanõude soetamisega. Lapsed osalevad erinevates laagrites keskuse kulul.

Päevakeskuse teenust osutatakse (st toitlustus, iseenda ja oma riiete pesemise võimalus) vajadusel ka (asenduskodu)teenusel viibivate ja päevakeskust külastavate laste emadele olenemata nende elukohast, tervislikust seisundist või muudest tunnustest.

Turvakodu teenust osutatakse vajaduspõhiselt perevägivalla või vanemate haiguse puhul.

Tugikorterite all mõistab keskus toetatud elamise teenust vanemliku hoolitsuseta noortele, kes on osalenud keskuse programmides. Iseseisvasse ellu siirdumise järel jätkub noorte sotsiaalnõustamine ja materiaalne ja emotsionaalne toetamine.

Arendustegevuse all mõistab Keskus tugiperede otsimist ja leidmist, laste ja nende perede toetamist nende elukeskkonnas, väljasõite, matku ja seikluskasvatust, laagreid kodu- ja välismaal, keeleõppes ja sotsiaalsete oskuste omandamise programmides osalemist.

Elamistingimused

Teenust osutatakse kiriku ruumides: päevakeskuse ruumid ning pooled laste elamisruumid asuvad keldrikorrusel, mis on vastuolus sotsiaalministri 20. juuli 2007. a määrusega nr 59 “Tervisekaitsenõuded asenduskoduteenusele” § 2 (3), mille kohaselt ei tohi vastavad ruumid asuda keldri- ega soklikorrusel.

Lisaks üldkasutatavatele ruumidele on olemas laste magamistoad (kolme-, kuni neljakohalised), mis on vastuolus ülalmainitud sotsiaalministri määrusega § 4 lõige 3 (“Ühes magamistoas ei tohi elada üle kahe lapse”). Samasisuline säte sisaldub sotsiaalministri 9.01.2001 määruses nr 4 “Laste hoolekande asutuse tervisekaitsenõuded” § 7 lõikes 8, mille kohaselt ei tohi koolikohustuslikku ikka jõudnud lapsi olla ühes toas rohkem kui 2.

Keskuse ruumid olid puhtad, kuid üsna jahedad; sisustus oli lastele eakohane, kuid üldmulje oli nukker ja tekitas sünge meeleolu - maja vajaks remonti. Keldrikorrusel,
oli õhk pisut sumbunud.

Hoones on soe ja külm vesi, kanalisatsioon, tehisvalgustus ja loomulik valgustus.

Pesemisvõimalused on olemas, samuti tualettruumid eraldi poiste, tüdrukute ning personali jaoks. Olemas on ühendusvõimalused side- ja arvutivõrgu süsteemiga.

Vaba aja veetmiseks on lastel võimalus nii väljaspool Keskust huviringides kui ka Keskuse eluruumides (n arvutituba). Ohtlikud esemed (n käärid) asusid laste tubades kujutades seeläbi riski turvalisusele.

Vastavalt sotsiaalministri 9.01.2001 määrusele nr 4 “Laste hoolekande asutuse tervisekaitsenõuded” § 4 lõikele 2 ja 4 vastutab nii hoolekandeasutuse juhataja kui ka kohalik omavalitsus, kelle hallataval maa-alal asub hoolekandeasutus, hoolekandeasutusele esitatud tervisekaitsenõuete täitmise eest. Viimane kontrollkäik Põhja-Eesti Päästekeskuse Tuleohutusbüroo poolt on Keskuses läbi viidud 08.12.2009a - Keskusele on tehtud 3 ettekirjutust. Veterinaar- ja Toiduamet on viimati kontrollinud Keskust 30.12.2009a ning kontrollkäigu tulemusena teinud 4 ettekirjutust.


Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 31.01.2007a korraldusele nr 161-k “sotsiaalteenuste nõuete kinnitamine” punktile1 “üldnõuded sotsiaalteenuse osutajale” peab sotsiaalteenuse osutamiseks kasutatavad ruumid vastama hoolekande- ja tervishoiuasutustele kehtestatud erinevatele nõuetele.

Ruumide sobivust teenuseks hindame keskmiseks, kuna eluruumid ei jätnud kodust muljet ning esines puudusi teenusel viibivate laste arengut toetavas, vajadusi arvestavas ning eakohases arengukeskkonnas.

Personal

Keskuses on 7 põhikohaga kasvatusala töötajat, üks lastekodu juhataja, kes tegutseb samuti kui kasvatusala töötaja, direktor ning lisaks abipersonal.

Laste kasvatustööga tegelevast personalist on kolmel kasvatajal kõrgharidus (neist ühel pedagoogiline), kahel kasvatajal keskharidus + läbitud abikasvataja koolitus, ühel töötajal keskharidus + läbitud nooremkasvataja koolitus, üks kasvataja on keskharidusega ja kahel töötajal on pedagoogiline või sotsiaaltööalane kõrgharidus omandamisel. Lisaks on hetkel lapsehoolduspuhkusel kolm töötajat, kellel kõigil on sotsiaaltööalane kõrgharidus.

Kõikide kasvatusala töötajate tervisetõendid nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta olid aegunud.

Koolikohustus ja Tervishoid

Teenusel viibimise peamine nõue on, et lapsed täidavad koolikohustust. Hariduse omandamine jätkub reeglina lapse nn päritolukoolis, hetkel on Keskuse kaks last vormistatud ka koduõppele (st õppetöö toimub Keskuses). Kooli- ja tagasisõiduks kasutatakse ühistransporti. Lisaks käib lapsi regulaarselt abistamas ning õppetööalaselt juhendamas vabatahtlik eripedagoogika tudeng.

Lapsed saavad psühholoogilist abi koolipsühholoogidelt ja nõustamist kooli sotsiaaltöötajalt. Keskuses eraldi psühholoogi ei ole.

Perearsti vastuvõtul käivad lapsed koos Keskuse personaliga, vajadusel korraldatakse arstiabi osutamine raviasutuses. Lapse saabudes Keskusesse toimub esmane läbivaatus ja esmaabi andmine Keskuse personali poolt, meditsiiniõde Keskuse personali hulka ei kuulu.

Arvesse võttes Keskuses elavate laste ning päevakeskuse külastajate eripära hindame nakkushaiguste ohtu suureks ning nakatumiste ära hoidmisele on vaja suuremat rõhku panna (nt mitte hoida kääre laste tubades).

Toitlustamine – Keskusel on oma korrektselt tunnustatud köök ning kogu toit
valmistatakse kohapeal koka poolt. Toitu valmistatakse nii Keskuse püsielanikele kui ka päevakeskuse külastajatele. Kuna arvestuslikult on teada keskmine päevakeskuse külastatavus, siis valmistatakse toitu iga päev u 35 inimese tarvis, mis katab piisavalt kõikide teenuse kasutajate vajaduse.

Muude põhiõiguste tagamine

Suhtlemist lapsevanematega (n külastused) ja lähemate perekonnaliikmetega võimaldatakse Keskuse poolt alati, prioriteet on säilitada usalduslikud suhted kõikide osapoolte vahel. Keskuse töö suund on (võimalusel) ka lapsevanema toetamine.

Helistamiseks kasutatakse telefoni personali ruumis.

Religioossete vaadete kujundamine ning järgimine on vabatahtlik. Samuti on Keskuses viibimine lastele vabatahtlik ning lapsed ei pea teenuselt lahkuma salaja (nt aknast põgenema), kuna tegemist ei ole kinnise asutusega.

Tekkinud probleemidest räägitakse nn perenõupidamistel suuliselt ning Keskuse direktori kinnitusel ei ole kartust, et lapsed oma otsekohesuse ja julguse juures jätaksid mõne kaebuse esitamata. Siiski selgus, et kaebuste esitamise korda Keskuses kinnitatud pole ning samuti ei ole kasvandikke otseselt teavitatud kaebuste esitamise võimalusest õiguskaitse- ja järelevalveasutustele.

Ka ei olnud Keskuse kodukorda (sotsiaalministri 09.01.2001 määrus nr 4 “Laste hoolekande asutuse tervisekaitsenõuded” § 16 lg 1) tutvumiseks avalikult väljas.

Keskuse igal lapsel on oma tugikasvataja. Lisaks on lastel võimalik pöörduda oma murega nii Keskuse sotsiaaltöötaja, kui direktori jutule.

Keskuse juhataja kinnitusel maksab Keskus lastele ka taskuraha - 200 krooni kuus.

Leiame, et seda tehes on käitutud laste huve arvestavalt, kuna taskuraha puudumine võib kaasa tuua lapse väärikuse alandamise.

Vägivalla esinemist Keskuses probleemina välja ei toodud, kuid mõningaid probleeme tunnistati seoses vargustega. Karistusmeetmetena kasutatakse Keskuses arvutikeeldu, taskuraha vähendamist, kinokeeldu jm - st hüvedest ilmajätmist. Eraldi korda laste taskuraha maksmise kohta kinnitatud ei ole.

Keskuse tegevust reguleeriv dokumentatsioon
Keskuse põhikirja mõned punktid on aegunud ja/või ei ole kooskõlas kehtiva seadusandlusega (p 2.1- Keskuse struktuuriüksus on lastekodu; p. 3.1.1 ja 3.1.2 – Keskuse ülalpidamise allikateks on lastetoetused, abirahad, alimendid).

III. Kokkuvõte
Tuginedes järelevalve tulemustele tõdeme, et vaatamata Keskuse põhikirjas sätestatule, ei täideta paljusid kehtivates riiklikes õigusaktides või Tallinna õigusaktides kehtestatud nõudeid.

Vestlusest juhatajaga selgub, et nende hinnangul on Keskuse poolt lastele osutatavad teenused igati vajalikud ning Keskus näeb ammu vajadust noortekodu järele. Paraku on selle rajamine takerdunud mitme viimase aasta jooksul erinevate küsimuste taha, mille lahendamiseks Keskus on enda kinnitusel teinud kõik võimaliku. Keskuse direktor möönab, et uue hoone ehitamise ootuses on jäänud tegemata nii mõnedki vajalikud investeeringud praeguse Keskuse juures.

Selgitame, et Maavanem teostas järelevalvet Keskuse sisulise tegevuse üle, kuid ei anna käesolevaga hinnangut tegevuse laienemise osas. Selles suhtes tuleb selgusele jõuda eelkõige läbirääkimistes linnaga, kellega koostöö on nii Keskusele kui ka lastele oluline.
Keskus tegi Harju maavalitsusega järelevalve läbi viimisel igakülgset koostööd.

Märkused ja ettekirjutused

Märkused:
1. korrigeerida põhimäärust käesolevas aktis välja toodud punktide osas;

2. paigutada Keskuses stendile vaiete ja/või kaebuste esitamise võimalusi tutvustav informatsioon koos vajalike kontaktandmetega;

3. laste ohutuse tagamiseks paigaldada vastavuses tervisekaitsenõuetega ohtlikud esemed laste eluruumidest väljapoole turvalisse kohta;

4. registreerida Andmekaitse Inspektsioonis delikaatsete isikuandmete töötlemine või määrata isikuandmete kaitse eest vastutav isik vastavuses isikuandmete kaitse seadusega;

5. kehtestada kord taskuraha määramise suuruse ja sageduse kohta.

Täitmise tähtaeg : esimesel võimalusel

Ettekirjutused:
1. osutades sisuliselt asenduskoduteenust peab Keskus viima teenuse osutamine vastavusse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatule (tegevusluba) ning lapse vastuvõtmisel asenduskoduteenusele nõuda omavalitsuselt juhtumiplaani olemasolu;

2. viia kasvandike elamistingimused ühte tuppa paigutatud laste arvu osas ning
laste eluruumide asukoha osas vastavusse tervisekaitsenõuetele;
3. pidada kinni sotsiaalministri 9.01.2001 määruses nr 4 seatud kohustusest
hoolekandeasutuse töötaja tervisekontrolli läbimise osas.

Täitmise tähtaeg : koheselt

Kirjalik seisukoht käesolevas aktis tehtud ettepanekute suhtes ning aruanne ettekirjutuste täitmise kohta esitada Harju Maavanemale 05.07.2010.

Akt on koostatud 6 lehel kahes originaaleksemplaris, millest üks edastatakse MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskusele ning teine jääb Harju Maavalitsusele.

Käesolevat akti või selle osa võib vaidlustada vastavalt haldusmenetluse seaduses
sätestatud tingimustele.

Õiendi ja ettekirjutuse koostas Olen õiendi ja ettekirjutuste sisust teadlik ning saanud sellest ühe
eksemplari oma valdusse

Kaja Rattas

Harju Maavalitsus allkiri
Haridus- ja sotsiaalosakonna
Sotsiaal- ja tervishoiutalituse
juhataja