eks see on keeruline lugu ja ausalt öeldes ei tahaks üldse seda teemat puudutada, palju aega on mööda läinud ja tahaks unustada. Mõtlesin pikalt ,kas üldse vastata, sest ega ma ise pole ka kõike elus õigesti teinud. Ja olen ka üks vigadega inimene, nagu me kõik.
Alguses oli kõik kaunis ja hea ,nagu ikka lugudes, hiljem muutus asi keeruliseks.Kuna mina tegelesin lastega siis saan vastata ainult selles kontekstis. Eks Ta läks ikka väga raskeks, see õhkkond,milles pidin töötama.
Psüühiliselt olin täitsa läbi, Mati juhtimisstiil oli-on väga kummaline, selline tunne on ,et see on nagu tema isiklik firma,ega minuga viimased 2-3.aastat nõu ei peetud ,ei majandus ega laste kasvatusküsimustes, kuigi lapsed said korralikku pearaha iga kuu, umbes 6000 eeki-laps, pidin ikka ise otsima rahastamist laste huviala ringide ja haridusprojekti jaoks ,see oli see vene lapsed eesti kooli, seal oli nii keeleõpet vaja kui toetatud õpetamist eesti kooli minnes, kui tagasi mõtlen, siis imestan isegi, et kuidas vastu pidasin, Issanda abiga.Vahel tehti ikka väga rumalaid otsuseid, teadsi juba ette ,et need ei tööta ,algul püüdsin sinimsilmselt ikka sõna võtta ,aga mind ei kuulatud.
Olgu mainitud, et rääkisin mitmeid kordi ka Õpetaja Avo Üprusega nendest asjadest ,aga midagi ei muutunud,äkki ei võetud mind tõsiselt...ei tea, mis inimeste peas toimub.Praegu Mareku kirja lugedes sain aru, et Peetelis pole midagi muutunud ,probleemid ja olukorrad on samad... aga selle jama sisse tagasi küll ei tahaks. Hea elukooli sain küll ,tean täpselt milline juht ma ei taha ega tohi olla, inimestest peab lugu pidama ,mitte õpetama neid endast sõltuma ...ja kõik siin ilmas ei ole äraostetav.
Tuleb veel meelde see, kuidas tihti kasvatajatega lastele saadetud humanitaarabi või magusat peitsime voodite alla ,et Mati ära ei viiks sinna kuulsasse kuurialusesse kiriku kõrval, need olid sihtotstarbelised saadetised...eks võiks ju memeuaaritada terve raamtu jagu ,aga on sel mõtet....lisan veel et see ei ole mitte ühe elus kibestunud naise vaatenurk , olen õnnelikus abielus 4-väikse lapse ema, soovin kõigile jaksu ja jõudu ning kena kevadet,
Inge Ojala-Pihlaja,
Päästearmee Eestis,
Sotsiaaltööjuht.
Lisa:
mulle tundus imelik juba Peetelis töötades, et räägiti aastaid ühte ja sama teksti nii linnale kui välismaal,kuigi olime edasi arenenud, tekst jäi ikka samaks... et raha ei ole. Tundus nagu me ei räägi õigust , aga see pole ju aus annetajate suhtes. Eriti tähelepanelik peaks olema sihtotstarbeliste annetustega.Ei pea olema kogu aeg opositsioonis teiste institutsioonidega, ei pea tõestama, et teised on pahad ja meie head. Suhted eri asutustega on väga tähtsad, mõnikord peab ka oskama kaotada nii rahas kui muidu ,et häid suhteid hoida. On väga tähtis, millist infi liigub asutuse kohta.
Ma arvan, et kogudus ise on valinud ja otsustab, kes keda ja kus esindab.Inimeste enda otsustada, millist elu nad tahavad elada, muutused on alati valulikud ,aga tasuvad end kuhjaga ära. Nii et viskan lumepalli tagasi ,sorry.
5 kommentaari:
Kas see on koguduse musta pesu pesemise koht või koguduse blogi/koduleht? Mõelge natuke, mis märke te oma kogudusest ilma saadate.
Just nimelt. Samamoodi nagu ei meeldi teile kiriku seinte vahel haisev tõde, ei meeldi see mõndadele koguduse liikmetele ja inimestele, kes on kogudusest seetõttu lahkunud.
Aga nagu näha, Sinisaare ja Üpruse meelest tõde ei haise, patt pole patt.
JOKK
Niisugune musta pesu pesemine, sellises vormis ja viisil, kõneleb küll enam Teist, kui nendest, kellest püüate vabaneda.
Võib mõelda nii, kuid oluline on märkida, et palutakse tal vabatahtlikult tagasi astuda, mitte lahkuda. Endal ei näi ta süüd olevat, tagasi ei astu, kasutame siis avalikustamise taktikat, kaasates vahelduseks laiema avalikkuse, huvilised.
Kui kirikus võib nõnda käituda, siis miks on häbi avalikustame. Või ei kannata "kiriku tõde" päevavalgust. Pedofiiliatki peideti. Või ei kannata Peeteli kiriku "tõde" avalikustamist, sest see ohustab annetuste vooge, mõne inimese karjääri?
Antud juhul on Sinisaare puhul tegu kirikule ebasobiva käitumisega, need ei lähtu kristlikest väärtustest.
Homme hakkame kõik üksteist peksma, sest Mati Sinisaar seda võib? Homme hakkame kõik oma õemeestele miljoneid koguduse rahasid maksma? Oi..., aga kogudusel enam ei olegi rahasid. No ok, siis võtame Sotsiaalkeskuselt need miljonid. Oli neil ju tõusvas trendis 2008. aasta lõpuks juba 8 milli annnetajate raha. Praegu on aasta 2010.
diakoonia kulud olid koguduses 2009.a. mäletamist mööda alla 900 krooni aastas! Peetelis tõesti investeeritakse Jumalariigi töösse eeskujulikult, Jumala varadega toimetatakse hiilgavalt! (?)
Armu ja rahu!
Teie koguduse juhatuse esimees Mati Sinisaar peaks saama end siin blogis kaitsta. Aga eks teod räägi enda eest.
Südamest kahju kogudusest-alluvatest, kel dibiilid ülemused.
Postita kommentaar